Osho 15 inspireerivat eluõpetust

Vabaduse tee on täis küsimusi ja ebakindlust. Kas üldse on võimalik teada, kes me oleme? Kas meie elul on kindel siht või oleme siia sattunud juhuslikult? Milline peaks olema meie panus, kelleks me peaksime saama, mida looma ja mida jagama?

Vabaduse tee leidmise raamatus “Mõistmise raamat” esitab Osho, üks meie aja provokatiivsemaid mõtlejaid, inimestele väljakutse mõista maailma ja iseennast uuel ja radikaalsel moel. Esimene samm mõistmise poole on tema sõnul seada küsitavuse ja kahtluse alla kõik, mida meile on seni õpetatud: ainult seniseid uskumusi ja eelarvamusi kahtluse alla seades on inimesel võimalik avastada omaenda ainulaadne hääl.

Toome lugejateni 15 Osho inspireerivat eluõpetust.

1. Tegutse südamega ja nii intensiivselt kui võimalik. Leige suhtumisega tehtu ei valmista kunagi rõõmu. See toob hoopis viletsust, ärevust, piina ja pinget, sest midagi leigelt tehes jaotate end kaheks osaks ja see on üks suurimatest õnnetustest, mis inimesega on juhtunud: nad kõik on lõhestunud. Rõõm tuleb terviklik olemisest.
2. Elu peab olema kõigis mõõtmeis, vaid sel juhul on elu rikas. Vasakäärmus on kehv, paremäärmus on kehv ja keskkoht surnud! Kui olete elus, siis ei seisa  te üheski punktis, te olete pidevas liikumises, te voolate.
3. Olge tingimusteta see, kes olete. Ei mingeid aga’sid – olge teie ise ja te olete religioosne, sest olete terve ja terviklik.
4. Teie silmad avanevad, kui leiate oma olemise. Ellusuhtumine teeb läbi radikaalse muutuse. Te hakkate tundma uusi vastutusi, mis pole tüütud kohustused, vaid rõõm.
5. Väljendage ennast hirmu tundmata võimalikul paljudel viisidel. Karta pole midagi, keegi ei hakka teid kiitma ega laitma. Väljendades oma olemist kõige tõesemal viisil, selle loomulikus voolus, saate tasu otsekohe; mitte homme, vaid täna, siin ja praegu.
6. Leppige iseendaga. Austage ennast. Laske loomusel võtta oma suund. Ärge sundige, ärge tõrjuge. Kahelge – sest kahtlemine pole patt, see on märk intelligentsusest. Kahelge ja küsige nii kaua kuni saate vastuse.
7. Pidage meeles, minu tõde ei saa iialgi olla  teie tõde,  sest tõde ei saa ühelt inimeselt teisele üle kanda.
8. Teie ainus ülesanne on tunda iseennast. Ja ime seisneb selles, et kui te täidate selle ülesande, siis suudate pingutuseta täita ka palju teisi.
9. Kui te kuulete tõde, siis see ei tule väljaspoolt. Väline võimaldab sisemisel avaneda. Te teate kohe, et see on tõsi. Te ei saa selle üle vaielda, seda tõestada või selles veenduda. Tõde muudab teid, mitte ei veena. See on ümberkujunemine, mitte veendumine.
10. Vaim ei saa paigal püsida. Ta vajab pidevat mõtlemist ja muretsemist. Vaim töötab nagu jalgratas: kui väntad, siis ratas  liigub. Kui lõpetad väntamise, kukud pikali. Ka vaim on kaherattaline sõiduk ja mõtlemine on pidev pedaalide tallamine.
11. Iga inimene sünnib ainulaadse omapäraga ja igaühel on oma saatus. Jäljendamine on kuritegu. Teist ei saa ometi kunagi kedagi teist. Sügaval sisimas pole see võimalik. Te  jääte endaks, kuigi võite nii palju sundida, et hakkate isegi kellegi moodi välja nägema.
12. Tõel pole rahvahulgaga mingit pistmist, tõeni on alati jõudnud indiviidid.
13. Alandlikud inimesed, kes lepivad mõttega, et on sama tavalised nagu kõik teisedki – nende silmis on tuluke, nende tegutsemises on sisemist graatsiat. Te ei näe neid võistlemas, sohki tegemas ega reetmas. Nad ei ole kahepalgelised silmakirjateenrid.
14. Inimene, kes ei tunne vajadust teisi kontrollida, ennast tõestada – selleks pole mingi vajadust! – on elus, hingab, ajab oma asja ja jätab endast jälje.
15. Armastus on olemise suurim ime.