1. Avaleht
  2. Hingele
  3. Mida tähendab olla inimene? Mõtteid Imbi Paju raamatust “Kirjanduskliinik”
Mida tähendab olla inimene? Mõtteid Imbi Paju raamatust “Kirjanduskliinik”

Mida tähendab olla inimene? Mõtteid Imbi Paju raamatust “Kirjanduskliinik”

Kirjanik, filmirežissöör ja taastatud Eesti Vabariigi vanima „Võtikvere raamatuküla” kirjandusfestivali looja ja eestvedaja Imbi Paju on oma raamatus „Kirjanduskliinik. Mida tähendab olla inimene“ läbi erinevate kirjandusteoste kaudu loonud ruume, kus empaatilises, kaastundlikus ja emotsionaalse intellektuaalsuse õhustikus tegeleda meie isiklike ja kollektiivsete haavadega, mälu ja ajalooga, mõelda oleviku ja tuleviku, keskkonna ja looduse, elamisjulguse ja armastuse üle.

Foto: GoodNews, Evelin Kruus

Imbi Paju on mõelnud, mõtestanud ja kirjutanud, nii et tekiks kirjanduslikul viisil aset leidev kokkusaamine, sümboolne gravitatsioonijõud, mis tõmbaks inimesi üksteise poole, looks usaldust, tooks kaasa taipamisi, avanemisi ja sümboolseid uuestisünde, mis annavad julguse küsida: „Kes ma olen? Kes inimene on?”. Ning annaks tunde, et oleme hoitud.

Tähelepanekuid Imbi Paju raamatust „Kirjanduskliinik. Mida tähendab olla inimene“

  • Kui keelemüürid ja muud kunstlikud müürid langevad, siis hea kirjandus teadmiste allikana ületab ajaloo, psühholoogia, filosoofia ja tavapärase kirjanduskriitika arusaamu.
  • Haridus ei eelda südametunnistuse ega häbi olemasolu, kui küsimuse all on vägivaldne riigikord.
  • Oluline on hoida empaatia elus ja arendada demokraatiat, et meie elu ei juhiks bürokraatia ohtlik mutrike – käsutäitja.
  • Totalitaarne inimene ei mõtle kunagi tagajärgedele, ta elab nii, nagu oleks tal palju elusid ja miski ei muutu kunagi.
  • Iga psühhoanalüüsiprotsess peakski taastama inimese eheduse, aga see saab toimuda sümboolse armastuse sakramendi kaudu, läbi elu pühitsemise protsessi, mida analüütik kui loo vastuvõtja oma peegeldusega jagab.
  • Traumauurijad teavad, et inimeste löödud haavad teistele inimestele kanduvad edasi kolmandatesse ja isegi neljandatesse põlvkondadesse.
  • Traumauurijad teavad ka, et inimene kardab kõige rohkem teist inimest, et teine jätab ta heatahtlikkusest ja tähelepanust ilma, ei märka teda. Samas vajab ta kõige rohkem teist inimest, et ta oleks heakskiidetud, märgatud ja tähelepandud.
  • Nii juhtub tihti traumaatilistes ühiskondades ja üksikinimese elus, kui lapse tingimusteta armastus kujuneb traumeeritud ema või ka isa jaoks päästerõngaks elus hakkamasaamisel.
  • Ema poolt sõjas või muudes vägivaldsetes situatsioonides kogetud hirm ja meeleheide põhjustavad psühholoogilisi haigusi järgmistes põlvkondades ja isegi söömishäireid.
  • Laps on alati oma vanematele lojaalne, jättes enda ja oma sisemised kogemused ja valu tahaplaanile.
  • Ilmar Taska on öelnud, et need, kes suhtlevad lugupidavalt oma pereliikmetega, need suhtlevad lugupidavalt ja soojalt ka ülejäänud maailmaga.
  • Kirjanikud ei kirjuta düstoopilisi teoseid, et põgeneda pärismaailmast, vaid selleks, et sellega silmitsi seista.
  • On lihtne rääkida julmusest, ebaõnnestumistest, ebaõiglusest ja kaosest. Oleme tõeliselt üllatunud, kui inimesed on tingimusteta heatahtlikud ja abivalmis.
  • Pessimismi takerdudes on loovaid lahendusi palju raskem leida, hoolimata sellest, et meil on ideid, oskusi ja isegi tehnoloogiaid.
  • Me vajame oma ellu uut süžeed. Siin ongi eksistentsiaalne mõtlemise ja küsimuse esitamise koht: kas me suudame kujutada vahelduseks ette paremat tulevikku? Seda sõna otseses mõttes.
  • Inimest juhivad mitmed põhivajadused, sügav ühenduse vajadus teistega, vajadus jagada teistega oma kogemusi ja väärtusi ning tunda end turvaliselt, mugavalt ja usaldatuna. Selliseid sidemeid pole lihtne luua, aga minu jaoks on selline võimalus alati olnud kirjandus.
Head Uudised GoodNews