Rõõmufestival. Foto: Jane Vogt
Laitse Graniitvillas toimunud Rõõmufestivalil keskenduti kogu täiega ainult rõõmule. Esinesid erinevad DJ-d, bändid ning enesearenguteemad aitasid osalejatel end avada ja tuua endas välja loomulik rõõm, mida nad kogesid lastena.
“Lapselikkust ei tohiks kunagi endas kaotada ja kui see on kadunud, tuleb see taas üles leida,” ütleb Rõõmufestivali peakorraldaja Tiit Trofimov.
Mis on õnn ja rõõm?
Rõõmufestivalil esinenud inimesed jagasid, mis on nende jaoks õnn ja rõõm.
- Muusikalise kujundaja Rauno Vaheri jaoks on õnnel ja rõõmul vahe. „Õnn on minu jaoks toetus igas hetkes, võimalus õnnestuda ja liikuda koos õnnega ringi. Rõõm on serotoniini, melatoniini, dopamiini ja oksütotsiini tasakaalus vahekord,“ selgitab ta.
- Loodusterapeut Mai-Liis Kivistik on valinud ise elu positiivsena nägemise, kuna see aitab õnneseisundit hoida sõltumata olukorrast. Ta usub, et õnne saab leida vaid siis, kui kuulad oma südame häält ja lähtud sellest ka enda otsuste tegemisel.
- Heliterapeut Tiina Karjatse, et õnn on eelkõige õndsuse kogemine. See on seisund, kus ta on tasakaalus, kaastundlik, empaatiline, tähelepanelik, osavõtlik, omaks võttev, elujaatav ja armastav eelkõige endaga.
- DJ Keijo Tismus arvab, et õnn on avatud südamega elamine ja heaolutunne igaühe enda sees, mis on katkematu ja kestab päevast-päeva, aastast-aastasse.
- Laulja Sissi Nylia Benita jaoks on rõõmuvalem hetkes olemine ja reaalsuse aktsepteerimine. Kui me ei proovi reaalsuse eest põgeneda ning elame olevikus, siis on meil piisavalt võimu, et luua elu, mis meie hinge helisema lööb.
- Kirjanik ja maailmarändur Lauri Räpp on õppinud lihtsad asjad endale elama rõõmustamisväärseks. Näiteks see tunne, kui saad peale pikka talve minna esimesel kevadisel hommikul kohvitassiga välja ja hingata kevadist õhku. Samuti meeldib talle sügis – esimesed värvilised puulehed, teismoodi õhk – korraks läheb kõik muu meelest ära ja on teistmoodi tunne.
