Depressioon, ärevushäired, stress ja läbipõlemine on laialt levimas kogu maailmas. Kuidas depressiooni ära tunda, mida selle keerulise seisundi puhul ette võtta ja kuidas sellest vabaneda? Raamatust “Valgus tunneli lõpus” leiab lugeja vastused nendele küsimustele.
Jagame Sinuga Brandon Bays ja Kevin Billetti raamatust “Valgus tunneli lõpus” esile toodud eksiarvamust depressiooni kohta.
Depressioon ei ole füüsiline haigus
Depressioon ei ole otseses meditsiinilises mõttes füüsiline haigus. Sellel on spetsiifilisi jälgitavaid kahjustusi ja see ei põhjusta konkreetseid ennustatavaid rakulisi muutusi ning selle areng ei kulge mööda lineaarset rada. See pole viiruslik ega nakkuslik.
Depressiooni nimetamine haiguseks on sama hea kui stressi nimetamine haiguseks: stress võib põhjustada haigust, aga stress ise ei ole haigus.
Depressioon võib põhjustada füüsilisi hädasid
Loomulikult võib depressioon põhjustada füüsilisi hädasid ja häireid. Raskekujulise vormi korral see segamini endokriinsüsteemi ja põhjustab hormonaalset tasakaalutust. See võib lammutada immuunsüsteemi, jättes meid viiruste ja teiste haiguste meelevalda.
Tekib oht, et me ei hakkagi otsima tegelikke asjaolusid
Tegelikult on väga ebaproduktiivne defineerida või käsitleda ja ravida depressiooni nii, nagu see oleks haigus. Sest sellisel juhul tekib oht, et me ei hakkagi otsima neid tegelikke asjaolusid, mis seda seisundit põhjustavad, olgu need siis isiklikud või keskkonnast tulenevad, ja hakkame end nägema “selle asja” ohvrina. Ja loodame siis, et seda saab tabletiga ravida, aga kahjuks ei saa. Meil pole olemas ühtegi ravimit, mis efektiivselt suudaks ravida depressiooni – mitte ainsatki.
Depressiooni põhjuseks on käitumismuster, mis põhineb emotsionaalsel endassesulgumisel ja blokeerumisel – see on harjumus, mille oleme välja kujundanud, et kaitsta end ähvardavate, kahjustavate ning muul moel valusate tunnete eest.
Soovid raamatut osta? Uuri lähemalt SIIT!
