1. Avaleht
  2. Hingele
  3. Kirjanik Sass Henno: ükskõik, mis meiega on minevikus juhtunud, see ei tähenda, et me ei võiks seda täna muuta!
Kirjanik Sass Henno: ükskõik, mis meiega on minevikus juhtunud, see ei tähenda, et me ei võiks seda täna muuta!

Kirjanik Sass Henno: ükskõik, mis meiega on minevikus juhtunud, see ei tähenda, et me ei võiks seda täna muuta!

Kirjanik ja muusik Sass Henno rääkis jaanuari alguses toimunud festivalil ”Vali ennast” seksuaalvägivalla teemadel, puudutades ka isiklikke kogemusi ja nägemusi sellest teemast.

„Täna ma räägin seksuaalvägivallast. Teate, ma arvan, et need, kes täna siin esinevad, need esindavad seda teadlikumat osa meie ühiskonnast. Seda, mis seksuaalne vägivald on, seda teate te kindlasti. Kust see meie ellu tuleb?“ alustas Henno.

„Kuidas see seksuaalne väärkohtlemine jõuab taluvuse piirini siin ühiskonnas, et me järsku isegi ei kujuta ette, kui suur probleem see on? Siin räägitakse palju sellest, et meie keha on meie oma, on meie hinge kodu, aga kuskilt väga varajasest lapsepõlvest me hakkame saama sellist signaali, et mingitel tingimustel see keha justkui pole meie oma ja et mingitel tingimustel võib keegi teine selle kehaga teha mingeid asju.“ rääkis Henno.

Henno arvates on peamine probleem meie kultuuris.

„Meie toksilises maskuliinses kultuuris oleme me poistena õppinud ära kõneviisi, mis välistab selle variandi, et tüdruk võib olla ei tahagi. Õppinud ära ka selle, et täis peaga magataksegi, lohakad tüdrukud joovadki ennast täis ja siis nendega magatakse – me kunagi ei kasuta sõna vägistamine selle kohta, kuigi mingist vabast tahtest ei saa juttugi olla,“ märkis Henno.

Kirjaniku sõnul on tulemus on see, et me hakkame taolist olukorda normaliseerima.

„See on nii vajalik, kui keegi naine julgeb sellistest juhtunud olukordadest rääkida, mis on temaga tehtud, et ta ei pisenda seda. Mida me hakkame sageli nendes olukordades tegema on see, et me blokime selle ära ja pakime selle mälestuse kokku, leides õigustusi, et „ah, ma olin ise ka täis. Tüdrukud on mulle rääkinud lugusid, kus nad ütlevad, et neid vägistatud ei ole, aga üks kord jõin end küll täis, ärkasin kuskil suvilas, tundsin, et kõht valutab, poisid veel naersid ja tegid videoid, kui nad olid seksinud,“ jätkas Henno.

See on nii vajalik, kui keegi naine julgeb sellistest juhtunud olukordadest rääkida, mis on temaga tehtud, et ta ei pisenda seda.

Kirjaniku arvates peaksime me hommikust õhtuni ühiskonnas toonitama, et selline käitumine on vale.

„Sina pead olema alati see, kes ütleb, mis sinu kehaga toimub, ükskõik, kas sa oled poiss või tüdruk, on see seksuaalne või mitte seksuaalne puudutus, sa isegi ei pea kallistama või kätt suruma inimesel, kelle kätt sa ei taha suruda. Keegi ei pea taluma ühtegi tutistust, ühtegi lööki, valu, halba füüsilist energiat,“ leidis Henno.

Sina pead olema alati see, kes ütleb, mis sinu kehaga toimub, ükskõik, kas sa oled poiss või tüdruk.

Kirjanik tõi esinemise käigus hulgaliselt näiteid vestlustest poiste ja tüdrukutega, sest ta on enda sõnul rääkinud seksuaalvägivalla teemal tuhandete õpilastega rohkem kui sajas koolis.

Esinemise lõpupoolel võttis Henno ette ka pornoteema ja rääkis, et tema jaoks lõppes porno vaatamine ära, kui sai teada üksikasju pornostaar Jenna Jamesoni lapsepõlve kohta, mil teda vägistati.

„Ma tahan öelda seda, et ükskõik, mis meiega on minevikus juhtunud või tehtud, see ei tähenda seda, et me ei võiks seda täna muuta. Ma ei ole kaugeltki ideaalne inimene, me oleme koguaeg sellel teekonnal, et kuidagi paremaks saada,“ lõpetas Henno.

Ükskõik, mis meiega on minevikus juhtunud või tehtud, see ei tähenda seda, et me ei võiks seda täna muuta.

Head Uudised GoodNews