INTERVJUU I Lastekirjanik Kristina Ruder: mängu- ja kaisuloomad on olnud väga olulised maailmas
Lastekirjanik Kristina Ruder valib oma tegelasi sageli elust enesest. Nii on ka tema hiljuti trükivalgust näinud raamatuga “Jänku-Juula merereis “, kus tegelasteks mängujänes Juula, tüdruk Aadele, Aadele vanamema ja palju teisi toredaid lapsi ja täiskasvanuid. Kirjanik mõtestab lahti lapse suhte mänguasjaga, pakub piisavalt seiklusrikast lugemist. Tema sõnul sobib raamat lugemiseks ka täiskasvanutele. Raamatu saamisloost rääkis Kristina Ruder ka heade uudiste portaalile GoodNews.
Raamatuid, mille tegelasteks on laps, isikustatud mänguloom ja täiskasvanud on Teil varemgi ilmunud? Mille poolest võiks lugu Jänku-Juula merereis olla eriline?
Sellises kombinatsioonis raamatut varem mul ilmunud ei ole. Raamat “Jänku-Juula merereis” on üks vahva tõesti sündinud lugu. Peategelane Adele ja tema armas mängu-jänku on päriselt olemas.
Armas ja vahva tüdruk Adele on tõeline pärl oma isiksusega. Me käisime koos sellel toredal laevareisil ja sain osa raamatus jutustatud seiklusest. Elamus lastega koos laeval saatis mind mitu päeva naeratusega ja mõnusa tundega. Häid mälestusi tasub ikka kirja panna ja teistega jagada.
Kuidas raamat sündis?
Raamatu loomisel oli mitu erilist hetke. Esmalt selline tore laevareis, mis tänasenigi raamatut kätte võttes tekitab sooja ja mõnusa tunde. Lugedes usun, et mõjub sama vahvalt ja naeratama panevalt. Teiseks sain täita ühe võrratu inimese unistuse. Lasila Põhikoolis lastele esinedes ja raamatuid tutvustades rääkisime oma soovidest ja unistustest. Üks õpetaja tõstis ka käe ja tahtis välja öelda oma unistuse – tema suur soov oli joonistada pilte laste raamatutesse. Peale toredat lastega vestlust sain näha selle õpetaja joonistusi. Pildid, mida nägin olid võrratud! Ja loomulikult, unistused tuleb ju täita! Samal hetkel tegin ma otsuse, raamat “Jänku-Juula merereis”, mis oli mul just valmis kirjutatud, saab elu ja värvid juurde just selle õpetaja illustratsioonidega. Õpetaja, kellest räägin on Lasila Põhikooli kunstiõpetuse õpetaja Ruth Kapper. Teate, need pildid! Ma armusin nendesse piltidesse! Adele, vanaema ja Jänku-Juula olid nii ehedad, nii elavad, ka teised tegelased. Kogu lugu sai elu ja võlu, mida olin oodanud! Ma olen väga õnnelik, et sain täita Ruthi unistuse, nii hea kunstnikuga tuttavaks ja värvilise, ilusa raamatu just koostöös temaga.
Kas võime raamatut lugedes küsida endalt, miks vajavad lapsed mängulooma sõbraks?
Mänguloomad või kaisuloomad on väga olulised laste maailmas. Nende olemasolu annab lastele turvatunde, fantaasia arengu, aitab sotsiaalselt kohaneda paremini erinevates hetkedes. Kaisu- või mänguloomad panevad lapsed mänguliselt rääkima mänguasjaga kui sõbraga. Sellisel ajal toimub nii kõne areng, tegevuste läbimängimine ja mõistmine, erinevate tegevuste jäljendamine, vanemate tegude peegeldamine. Mänguasjadega mängimisel kinnistavad lapsed ühiskonnas ette antud reeglid mänguliselt, turvaliselt ja enese jaoks kergemalt. Mänguloom on sõber, vestluspartner ja ärakuulaja igal hetkel.
Loos on juttu tüdruk Adele vanaemast. Miks just vanaema aga mitte näiteks ema?
Selles loos on tõesti täiskasvanu roll vanaemal. Eks sellepärast, et sel hetkel oli Adelega vanaema ka päriselt. Vanaemad on ju lastelaste elus väga tähtsal kohal. Aeg, mis saavad lapselapsed olla oma vanavanematega on omamoodi võrratu, iga laps vajab, tahab sellist aega. Olen kindel, et vanavanemad naudivad samamoodi selliseid seiklusrohkeid ja tervendavaid koosolemisi.
Kuidas peategelase omale nime sai?
Jänku-Juula tuli lihtsalt. See tundus kohe seda jänkukest nähes, et see on tema nimi. Kuna see armas jänkuke on tehtud Adele vanema õe ja ema poolt, siis selline lihtsus, südamlikkus, mida see loomake endas kannab kuidagi tundus, et sobib just Jänku-Juula nimega kokku.
Tasuks lugu lugeda täiskasvanutel?
Jaa, ikka tasub lugeda ka täiskasvanutel. Vanemad ja vanavanemad saavad ise lugedes kindlasti elamuse ja silmanurka naerukurru, ette lugedes väiksematele mitmekordse elamuse. Olen kindel, et peale ette lugemist saab lugeja kallistuse ja musi-mopsu.
Kuidas võib selle raamatu lugemine mõjuda praegu eriolukorra ajal, kui suuremad kogunemised ja merereisid pole lubatud?
Elus on ikka meil erinevaid olukordi. Raamatut lugeda nad ei sega, pigem annavad raamatute lugemisele usun hoogu juurde. Fantaasial ja soovidel tasub ikka lugemise hetkel lasta voolata ning sellised väikesed naudingud muudavad pigem tuju heaks ja mõtted positiivseks. Täna merereisile ei saa, kuid lugu näiteks maha mängida mängunukkude ja mänguloomadega, käpiknukkudega oma perele või lihtsalt mõtetes sobib alati. Usun, et hea tuju hetki, naeratust ja energiat, annab see raamat igal lehel nii loo kui pildina lastele. Ja kui tuleb õige aeg ja soov minna merereisile, et lugu meelde tuletades sama tee läbi teha, siis oodatud asjad mõjuvad veel magusamalt.
Kas Jänku-Juulast võiks kunagi saada ka multifilmi tegelane, nagu Eno Raua Sipsikust?
See oleks minu unistus ja suur rõõm. Usun, et multifilmina elab see lugu veel kauem ja toob hea tunde nii lastele kui ka täiskasvanutele. Oi, see oleks võrratu, kui see saaks olema!
Usutles: Jaan Lukas
