NAINE, ÄRA JÄÄ ÜKSI I Turvaliste suhete õppimine aitab lähisuhtevägivalda ennetada
Lähisuhtevägivalla all võib kannatada igaüks, ent naiste vastu suunatud vägivalla juhtumid kipuvad sagenema ja eskaleeruma just pühade ajal või tähtpäevadel nagu näiteks naistepäev, mil emotsioonid ja suhted on eriti pingestatud.
„Pidupäevade ja pühade ajal kipub sagenema situatsiooniline vägivald, mille tõttu kasvab ka politseisse pöördumiste arv. Nendel päevadel on inimesed teistmoodi meelestatud, suhtesituatsioone tunnetatakse võimendatult ning alkoholitarbimine sageneb. See võib viia vägivallani. Naiste tugikeskustesse jõuavad tähtpäevade mõjud enamasti järellainetusena, sest suhete tegeliku olemuse mõistmine ja analüüsimine võtab aega,“ selgitas Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse liige Ülle Kalvik.
Naiste tugikeskustesse jõuavad tähtpäevade mõjud enamasti järellainetusena, sest suhete tegeliku olemuse mõistmine ja analüüsimine võtab aega.
Lähisuhtevägivald ei ole ainult pere siseasi
“Kuigi naiste võimalused eneseteostuseks on tänaseks oluliselt paranenud, ei ole edasiminek lähisuhtevägivalla vähendamises olnud nii suur, kui sooviksime. Kui Euroopa Liidus keskmiselt on paarisuhtes vähemalt kord elus vägivalda kogenud 30% naistest, siis Eestis on see näitaja veidi kõrgem – 33%. Kodu peaks olema turvaline koht kõigile, kuid kahjuks ei ole see paljude jaoks nii. Lähisuhtevägivald ei ole ainult pere siseasi – see mõjutab meid kõiki ja vajab ühist panust. IKEA-s usume, et teadlikkuse tõstmise ja abivajajate toetamise kaudu saame aidata luua turvalisemat ja hoolivamat ühiskonda,” ütles IKEA Balti turu juht Inga Filipova. Pikaajalise algatuse “Märka vägivalda” raames on sisustusettevõte parandanud ajutisi elamistingimusi Tallinna Naiste Kriisikodus ja Tallinna Naiste Tugikeskuses.
Lähisuhtevägivald ei piirdu ainult füüsilise vägivallaga, tekkinud on uued vormid
Igasugune vägivald on probleem, aga eriti selline, mis toimub koduseinte vahel ning kus ohvrid peavad ise tõendama, et vägivald on aset leidnud.
Tallinna Naiste Tugikeskuse juhataja Vaike Pähn tõdes, et tugikeskustes kohtab järjest vähem rasket füüsilist vägivalda, kuid see-eest on sagenenud vaimne, majanduslik ja seksuaalne vägivald. „Eriti on lisandunud just vaimse ja kübervägivalla juhtumeid. Näiteks ähvardatakse naist, kes soovib suhtest lahkuda või on seda juba teinud, aina enam laste äravõtmise või maine kahjustamisega.“
Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik, sõltumata vanusest ja elujärjest. „Vägivalla all kannatajad on sageli edasipüüdlikud, haritud ja usaldavad naised, kes töötavad headel ametikohtadel. Ümbritsevatel inimestel pole aimugi, mis nende koduseinte vahel tegelikult toimub. Naised tunnevad häbi, et neil on selline suhe, ja vaikivad,“ kirjeldas Tallinna Naiste Kriisikodu esindaja.
Turvaliste suhete õppimine aitab lähisuhtevägivalda ennetada
Naiste tugikeskuste esindajad rõhutavad, et naiste vastu suunatud vägivalla vähendamiseks peaksime õppima sõbralikku suhtlemist, konfliktide lahendamist ja arusaamist, et võime kõik eksida. „Vägivallatu suhtlemise õpetus peaks algama juba algklassides,“ rõhutas Kalvik.
Pähn lisas, et koolidesse peaks jõudma põhjalik suhtekoolituse õpetus, mis käsitleb paari- ja peresuhte eri tahke ning õpetab turvaliste suhete loomist ja hoidmist. „Selline ennetustöö tasuks riigile ära juba tänaste noorte täisealiseks saades. See aitaks parandada inimeste elukvaliteeti ja vähendaks kulutusi tagajärgedele, näiteks ohvriabile ning õiguskaitsesüsteemile,“ selgitas Tallinna Naiste Tugikeskuse juht.
Inimene, kes kahtlustab, et tema suhe võib olla vägivaldne, kuid kes pole selles päris kindel, peaks esmalt rääkima oma partneriga. Kui omavahel lahendust ei leita, tuleb pöörduda terapeudi, tugikeskuse või ohvriabi poole. Näiteks tugikeskustes analüüsitakse olukorda spetsialistiga anonüümselt ning kaalutakse erinevaid võimalusi, samuti pakutakse seal kohapeal erinevaid lahendusi, alates sotsiaalabi teenustest kuni majutusvõimalusteni.
„Keegi ei tohiks lähisuhetes kannatada. Kui tekib kahtlus, kas suhtes on kõik ikka nii, nagu peaks, tuleb otsida abi. Kui probleemid ei lahene, tuleb hävitav suhe lõpetada. Eestis on piisavalt spetsialiste, kes on valmis sellel teekonnal toetama,“ ütles Tallinna Naiste Kriisikodu esindaja.
Tuge ja abi saab:
- Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7) või palunabi.ee
- Lasteabi telefon 116 111 (24/7) või lasteabi.ee
- Sotsiaaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise teenus 6606077 ( tööpäeviti 10.00-16.00)
- Ohuolukorras võta lähisuhtevägivallast teatamiseks ühendust hädaabinumbril 112
