Avaleht Hingele VIDEO I Tiit Trofimov: AGA MIKS tekib ärevus ja KUIDAS ärevusest vabaneda
VIDEO I Tiit Trofimov: AGA MIKS tekib ärevus ja KUIDAS ärevusest vabaneda

VIDEO I Tiit Trofimov: AGA MIKS tekib ärevus ja KUIDAS ärevusest vabaneda

Enesearengu teejuht Tiit Trofimov räägib uues videosarjas „Aga miks ja kuidas?“, miks tekib ärevus ja kuidas seda leevendada.

Mis on ärevus?

Tiit selgitab, et ärevus on tegelikult alla surutud tunnete kogum. Kui me üritame endas tundeid maha suruda, vaigistada või neist eemalduda, on üks väljendus ärevus. Ta lisab, et ärevus on keha võime ennast vabastada. Näidata, et sinus on midagi valesti.

Tiit Trofimov. Foto: GoodNews, Jane Vogt

Tiit näeb igapäevaselt oma töös inimesi, kelle jalad ei püsi paigal ja käed värisevad. Ta võrdleb, et ilmselt on igaüks näinud loodusfilmidest, kuidas loomad oma stressi vabastavad. Näiteks kui nad kogevad surmaohtu, nad värisevad, sest kehas on šokk. Ka inimestel on hirmu kogedes sarnane tunne, et keha tahaks väriseda.

Tiit ütleb, et tema üle on nalja tehtud, et ta keha iga päev raputab. Tegelikult aitab see kehast, lihaskoest ja mälust stressi välja visata. „Inimesed alguses naeravad, aga kui teevad seda iga päev 10 minutit, saavad nad ise aru, et pärast seda on nii rahulik olla,“ sõnab ta.
Ta soovitab teha raputamist näiteks hommikuti.

Tihti tekib stress sellest, et töö, kus sa käid, sind üldse ei kõneta. Või mõni töökaaslane, keda ei taha näha, sest ta ei väärtusta sind või ütleb sulle halvasti. Iga selline ebameeldiv tunne tekitab kehas tunde. Ja siis üritavad inimesed neid tundeid kontrollida.

Võtmekoht on Tiidu sõnul see, et inimeste üks suurimaid häbisid on näidata päriselt iseennast. „Vaata, kui palju vaeva ja energiat kulub selleks, et mängida kedagi, kes sa ei ole. Vaata, kui palju sa pead võimlema, et näidata endast pilti, kes sa tegelikult ei ole,“ soovitab Tiit mõelda.
Sealt tekib mitte iseendaks olemise jõuetus. Sa ei luba endal olla nendes kohtades, kus sa parasjagu oled. Ei luba endal kogeda neid tundeid ja sul ei ole ka väga teadlikkust.

Vaata, kui palju vaeva ja energiat kulub selleks, et mängida kedagi, kes sa ei ole. Vaata, kui palju sa pead võimlema, et näidata endast pilti, kes sa tegelikult ei ole.

Tiit Trofimov. Foto: GoodNews, Jane Vogt

Tunnetega tegelemine ja nende vastu võtmine on väga olulised

Tiit rõhutab, et tunnetega tegelemine ja nende vastu võtmine on väga olulised. Siiski tavaliselt üksi ja praktikata sinna ei jõua. Ajapikku, kui endaga tegeled, tekib ka praktika, aga alguses on vaja kedagi, kes sind juhiks ja oleks sulle toeks.

Siiski näeb ta probleemkohta ühiskonnas, et selleks pole aegu või need on väga lühikesed. Ta toob võrdluse, et see on umbes sama, kui anda väike lootuskiir, peaasi, et inimene ära ei sureks. Käid lõputut ringi selle asemel, et keegi tegeleks sinuga need kaks tundi. Ta ütleb, et usaldus tekib inimesel alates tunnist ajast – siis ta näeb, et inimene kuulab ja huvitub ning soovib päriselt aidata. Kahjuks on aga ajad lühikesed ja inimene ei jõuagi avaneda ja juurpõhjuseni jõuda.

Tunnetega tegelemine ja nende vastu võtmine on väga olulised.

Tiit Trofimov. Foto: GoodNews, Jane Vogt

Tunnete vabastamisest

Tiit ütleb, et õnneks hakkavad inimesed aina enam aru saada, et ainult tablettidest ei piisa, et ärevus enda seest välja saada. Ainult enda tuimestamine ei ole tema sõnul jätkusuutlik. „Siis käid ringi nagu elav surnu – lihtsalt eksisteerid, aga ei tunne midagi. Ei rõõmu, kurbust, viha, hirmu – mitte mingit tunnet ei ole sees. See hakkab pikapeale mõju avaldama,“ ütleb ta.

Tema sõnul inimesed tihti ei saagi aru, mida tähendab tunne. Nad ei oska sellele nimetust anda. Nad ei tea, mis moodi näiteks hirmu tunne kehas väljendub. Tihti tuntakse kehas mingis kohas suurt ebamugavust – see on kehas alla surutud tunne.
Kui see avastada, on vaja viia fookus kehasse ja hakata sinna hingama. Kui võtad selle tunde vastu, hakkab tihtipeale keha surisema, värisema ja vibreerima. See ongi vabanemine.

Üks hea võimalus on olla hetkes. Kui keegi tekitab sinusse mingi tunde, väljenda ennast niimoodi: „Üks osa minust tunneb ennast praegu niimoodi praegu…“
„Sul on ka lihtne seda vastu võtta, kui ma ütlen sulle, et mitte terve mina tunneb ennast sinu vastu vihasena, vaid üks osa minust reageeris millegipärast sinu lause peale niimoodi, teine osa austab, armastab ja tunnustab sind,“ selgitab ta.

Tiit usub, et juba lasteaiast peaks lastele õpetama tundeid tundma. Maailm muutuks läbi selle väga kiiresti, kui süsteem hakkaks niimoodi tööle, et tunnete tundmine on normaalne. Kohe alguses on oluline inimese kontakt iseendaga. „Mitte juhtida tundeid eemale, vaid juhtida need iseendasse, siis hakkavad muutused toimuma,“ usub ta.