VIDEO I Tiit Trofimov: #1 AGA MIKS inimene õnnetuks muutub ja KUIDAS õnnelik olla?
Enesearengu teejuht Tiit Trofimov räägib uues videosarjas „Aga miks ja kuidas?“ õnnetu ja õnnelik olemisest.
Õnnetuks muudavad alla surutud tunded
Tiit usub, et inimene muutub õnnetuks, kui ta endas tundeid alla surub ja need kuhjuvad kehas väga tugevalt üle. Kui üritad oma tundeid väga tugevalt kontrollida, läheb selle tagajärjel keha ja närvisüsteem pingesse. Kui sa oma tundeid kontrollid, aktiveerivad need kogu aeg su meelt ja see on kogu aktiivne, rääkides oma peas miljon lugu päevas, mis kipuvad olema negatiivsed. Sealt tekib ka tunne, et ei ole lahendust, valgust ega väljapääsu.
Inimene muutub õnnetuks, kui ta endas tundeid väga alla surub ja need kuhjuvad kehas väga tugevalt üle.
Paraku Tiidu sõnul üritatakse pahatihti viia fookust sellele, et abi tuleb väljastpoolt – et mingi tablett, arst, selgeltnägija või terapeut lahendab inimese eest asjad ära. Ta tõdeb, et need võivad küll olla sillaks tunneteni jõudmiseni, aga ei ole ise lahendus. Samas on inimloomus selline, et tahaks, et talle antaks võti ja tehtaks ka uks lahti. Nii see Tiidu sõnul kahjuks ei toimi.
Lahendus on tegelikult ise oma teadlikkusega kõik läbi teha. Kehapõhiselt, mitte mõistusepõhiselt.
Ta soovitab hoida pidevalt fookust tunnetel, harjutada tundeid avama, vastu võtma, kogema ning hoida fookus kehas, sest hea kontakt kehaga hoiab sind vormis ja tervena ega lase sul end üle koormata. Nii märkad, kui lähed iseendas üle piiride. See viib rõõmu, kergusesse, tänutundesse, sest tuleb puhtast kohast.
Hinga!
Kui inimene tunneb end õnnetuna, on esimene samm õnnelikuks saamise suunas Tiidu sõnul hingamine. Tuua fookus hingamisele ja õppida uuesti hingama. Läbi selle hoiad end oma kehas ja märkama, kus on tegelikud põhjused. Nähtavaks tuleb, mida sa endas alla surud.
Abiks on ka kehalised praktikad nagu lõdvestus. Hingamine hakkab sind lõdvestama ja lõdvestus avama.
Tiit rõhutab, et nende asjade praktiseerimisel on oluline järjepidevus, et sa oleksid iseendale vaatlejaks. Et märkaksid, millal vihastad. Näiteks märkaksid murdosa sekundist enne vihastamist. Mis sind vihastas? Võibolla kellegi jutt, mingi olukorra peale mõtlemine.
Kui inimene tunneb end õnnetuna, on esimene samm õnnelikuks saamise suunas hingamine.
Lahendus tuleb meie seest
Tiit näeb, et paraku promotakse kogu aeg seda, et lahendus on väline – uhkem auto, suurem maja, ilusam naine, parem töö, suurem palk. See jada on lõputu. „Arvan, et suurem osa inimesi on sellega nõus, et ka parema töökohaga ja uhkema autoga võib sisemiselt olla õnnetu,“ ütleb ta ja lisab, et rahulolu ei teki enne, kui lahendad ära ja võtad vastu oma tunded.
Paraku promotakse kogu aeg seda, et lahendus on väline – uhkem auto, suurem maja, ilusam naine, parem töö, suurem palk. See jada on lõputu.
Oma tunnetega peab tegelema Tiidu sõnul kogu aeg. Eneseareng on igapäevase elu osa nagu sööminegi. „Peab treenima, treenima ja treenima hoidma fookust kehas. Kui sa oled kehaga kontaktis, ei lähe su mõistus ja meel nii aktiivseks,“ ütleb ta. Kui see ära lahendada, suur koormus juba kaob.
Ka 15 minutit päevas tööd iseendaga aitab palju
Tiit on ka tihti näinud, et kui inimesele pannakse diagnoos, ta võtab selle omaks ja käibki selle looga ringi, öeldes: „Aga mul ongi nüüd see.“ On küll, aga sa ise paned ka endale programmi pealt ja võtad endalt lootuse terveneda. Selle asemel tee kasvõi 15 minutit päevas endaga sisemist tööd. Peatu, hinga, vaata, mis sinu sees toimub, lõdvestu sellesse ja võta vastu tunne, mis selles hetkes tekib.
Tiit soovib, et koolideski oleks olemas tundeõpetus, kus räägitakse, kuidas tundeid vabaks lasta ja lubada endal vahel ka need häälega välja raputada.
