Vaikus, eneseareng ja retriit – enda seest leitakse vastused siis, kui on aega olla iseendaga

Rännakuterapeut ja enesearengu mentor Gerly Sepp, enesearenguterapeut Tiit Trofimov ning joogaõpetaja Tanel Peterson korraldavad septembrikuus Türgis vaikuse- ja joogaretriidi, kus kogetakse, mida vaikus inimesega teeb ja selgitatakse, miks see vajalik on.

Tiit sõnab, et vaikus hakkab inimese sees käivitama väga palju protsesse ja just selliseid, mis ongi võibolla vajalikud, et märkaksime rohkem, mis meie sees toimub ja kus parasjagu oleme. Tema ise on siiani elu jooksul käinud neli korda pikemas vaikuses. Üheks korraks oli näiteks 10-päevane pimeruum, kus Tiit oli maal täiesti üksinda, pimeduses ja haudvaikuses. Võttis aega 3 aastat enne kui ta selle otsuse vastu võttis ja sinna läks, aga transformatsioon, mis Tiiduga toimus, oli võimas. „See transformatsioon, mis peale seda tuleb… See kergus, rahu, lõdvestus – see on kõike seda väärt,“ lausub ta.

Enda seest leitakse vastused siis, kui on aega olla iseendaga

Tiit on varasemates laagrites näinud pealt protsessi, milline muudatus toimub inimestes ja kui palju jõutakse enda sees rahu seisundisse ja kui palju enda sees olevad lahendamata vastused leiavad lahenduse. „Leiame enda sees vastused, sest meil on aega olla iseendaga. Hea on ka oma keskkonnast välja sõita, sest oma koduses keskkonnas me mingi ajupoolega mõtleme, et lihtne on ära põgeneda, sest kodu on siin samas. Kui natuke ebamugav hakkab, siis pakin asjad kokku ja lähen minema. Aga kui sa lähed juba riigist välja ja oled mõnusas kohas, siis on see toetav keskkond nii oluline, sest siis sa tead, et sa teed selle lõpuni. Praktika on näidanud, et esimesed 3 päeva tavaliselt võivad tekitada väljakutset, sest aju on harjunud oma igapäevaste tavapäraste tegevustega, kiireloomulise mõtlemisega ja nii kui peatume, siis peatuvad ka mõtted. Seejärel hakkab tasahaaval rahulikumaks minema. Laager on iseenesest 10 päeva pikk, 6 päeva nendest oleme vaikuses ja 3 päeva tähistame. Esimesed 3 päeva on väljakutsuvad, sest meel ei taha leppida selle rahuolekuga, iseendaga kontaktis olemisega. Joogapraktikad, hingamispraktikad, juhitud meditatsioonid ja loodusmatkad aitavad ülimalt hästi tasakaalustada seda rasket aega, mis võib tekkida esimesel kolmel päeval,“ räägib ta laagri kohta lähemalt.

Enesearenguterapeut lisab, et kuna tegu on vaikuselaagriga ei saa omavahel rääkida ning kui tullakse paarina, siis pannakse ka paarid eraldi magama. Seda juba sellepärast, et tegu on ashramiga ning seal on omad traditsioonilised ja usulised teemad, miks naised ja mehed eraldi on. „Paarina on see kogemus võibolla isegi kordi võimsam. Oleme ju harjunud kohe jagama kõike paarilisega, rääkima kas on kerge või raske, aga siis sa pead tunnetama oma paarilist, märkama. Kahjuks või õnneks mehed ja naised magavad seal ka eraldi, et oleks võimalik transformatsiooni kergemini läbi teha. Seega kui tulete paarina, siis teadke, et selleks, et sinu rännak oleks sügavam ja tugevam, siis esimesel kuuel päeval hoitakse ka paarid eraldi. Üldiselt kiputakse ikka kiusatusse minema, jagama, sosistama ja muid asju tegema,“ lausub Tiit ja lisab, et tegu on siiski väga neutraalse ashramiga. „Paljudele ashram võibolla ei ütlegi midagi. Ashram on vaimsete praktikate jaoks kujundatud elupaik, kus on joogasaal, ööbimiskohad, söögisaal. Tehakse head ajurveeda toitu, mis on sinu kehale ja seedimise protsessile väga hea. See on hea ja kerge toit, et sellel ajal oleks ka sul hästi kerge olla,“ selgitab ta.

Tavaliselt on laagrites olnud 3 korda päevas praktikaid, iga hommik on jooga või hommikuvõimlemine, ennelõunat on 1 praktika ja ka pealelõunat. „Võibolla, kui õhtuti on näha, et mingid protsessid on tugevalt liikuma läinud ja vajame mingit tuge, siis on võimalik ka teha juhitud rännakuid, et enda emotsioone vastu võtta. Selleks, et nendele lahendus leida või need endast vabaks saada, need ära tunda. Üks kõige olulisem asi, mis oli ka minu enda kogemus… Lõpuks lihtsalt olin ja istusin, kõik lahtus ja märkasin, kuidas mul see tugev pinge midagi teha kadus. Ma läksin kergusesse ja lubasin endal lihtsalt magada ja olla. Võtsingi lõpuks suhtumise, et tegelikult olen väärt ühte puhkepäeva kindlasti, nädalas või kuus isegi,“ räägib Tiit.

Olles vaikuses, hakkab inimese seest välja tulema kõik see, mis peidus on

Gerly lisab omakorda, et varasemas laagris oli mitmeid inimesi, kes ei olnud varem üldse enesearenguteemadega tegelenud ja tulid seda esimest korda kogema. Joogapraktikad ja vaikus, hakkasid aga nähtavale tooma kõike seda, mis oli siiani peidus olnud ja millele igapäevaelus inimesed ei jõua tähelepanu pöörata. „Igapäevaelus on tavaliselt nii, et kui üksi jään, siis hakkan kohe endale otsima uut tegevust või olengi orav rattas koguaeg. Me ei peatu tegelikult ja tänapäeval on ka see, et isegi hetkelistel istumise pauside ajal haarame kohe telefoni, sest meil on ebamugav niisama olla. Praktiliselt meil puudub ise olemise aeg, aga see on halb, sest kaugeneme iseendast nii väga, et ei koge seda ära, mis on ebamugav. Surume tunded alla, viime tähelepanu mujale ja siis lõpuks ei teagi enam, kes me oleme. Üksi olemine muutub järjest ebamugavamaks, sest iga kord kui korra lõdvestume või üksi oleme, siis ei suuda enam jääda kohale, sest see on nii ebamugav. Seal pulbitseb all nii palju asju, mis tahab tulla tegelikult välja meie seest. Kui oleme vaikuses seal imeilusas toetavas kohas, siis seal hakkabki kõik välja tulema. Ühtpidi on seal nii hoitud ruum ja turvaline on vastu võtta kõike seda, mis enda seest hakkab tulema, aga ilmselgelt alguses on ebamugav. Nägime, et inimestel, kes ei olnud varem kokku puutunud enesearenguteemadega, hakkasid üles tulema need tunded. Tegime ka meditatsioone, rännakuid, joogapraktikaid ja hästi palju toetavaid praktikaid, et see kõik saaks meist vabaneda. Inimesed kogesid väga suuri transformatiivseid protsesse. Need muutused olid ülimalt ägedad ja nad on meiega jätkanud ka edasi käimist ja endaga tegelemist – ee on hästi ilus vaadata kõrvalt,“ räägib Gerly.

Terapeudi sõnul tehakse juhendatud rännakuid selleks, et tekiks oskus vaadelda oma tundeid ja raskeid kohti ning seda, kuidas neist läbi minna. Gerli sõnul lõdvestutakse laagris iseendasse ja see on õnnelik olemise aluseks. Kui võetakse vastu kõik, mis alguses ebamugav tundub, siis hakkab inimene aru saama, kes ta on ja mis tunded tema sees on. „On uuritud, et isegi kui juba 4 tundi oled vaikuses, eemal telefonidest ja kõigest, siis juba hakkavad inimeses palju muutusi toimuma. Hakkad juba taas jõudma rohkem kontakti ja rahusse. Seal on ka miljardi vaade. Erinevatel astmetel on tehtud rõdud, kus on madratsid peal. Saad lesida ja vaadata võrratut vaadet, vastas on mäed ja all on türkiissinine jõgi. Lihtsalt puhkad ja vaatad seda. Hommikuti peale joogat teeme ka jalutustiiru, et igaüks saab omaette mõtteid mõelda ja käia oma rada seal läbi,“ lausub ta.

„Vaikuses hakkab enda sisemine looming ja loovus välja tulema, mis on olnud minu jaoks hästi olulised kohad. Olen kogenud, et nagu mingi laul sünnib minu seest. Tahan hakata maalima ja joonistama, mida ma ei ole kunagi teinud ja olen alati arvanud, et ma ei oska. Siis aga lihtsalt järsku teen ja sünnivad mingisugused uued asjad, mida ma ei ole varem kogenud. See kõik hakkab meist uuesti nähtavaks tulema, kui saame kontakti iseendaga,“ sõnab Gerly lõpetuseks.

• Türgi vaikuseretriidi kohta leiad lisainfot sündmuse Facebooki lehelt.