UUS RAAMAT I Ilmumas on Toivo Niibergi uus raamat “Ela ja küsi! 500 elulist küsimust”

Autori või kaasautorina enam kui 100 raamatut kirjutanud Toivo Niiberg on olnud 44 aastat õpetaja, nendest 25 aastat õppejõud Eesti erinevates kõrgkoolides. Psühholoogiat on ta õppinud ja ennast täiendanud kokku 13 aastat. Tal tekkis mõte sõnastada talle loengutes ja seminaridel esitatud sagedasemad küsimused ja anda neile võrdlemisi lihtsad vastused. Nii sündiski peagi ilmuv ja ettetellitav GoodNews kirjastusega välja antud raamat “Ela ja küsi! 500 elulist küsimust”.

Psühholoogias on palju senini seletamatut

Niiberg rõhutab, et ta ei ole mingi  kõiketeadja, seda enam, et paljuski on psühholoogias senini seletamatut ja teaduslikult põhjendamatut. Ta nendib, et tänapäeval võib internetiavarustest leida vastuse igale küsimusele ja tõestada just seda, mis kellelegi näib tõene või mis teda teatud olukorras toetab.

“Olen püüdnud vastustes olla aus, viidata autoritele ja teaduslikele avastustele, aga jätnud ka lugejale enda arendamiseks hingamisruumi. Kahjuks ei saa keegi kellelegi vägisi nõu anda. Loodan, et vastused on küllalt arusaadavalt sõnastatud ja suunavad lugejat ise edasi tegutsema ning täit tõde otsima. Öeldakse ju, et ükski küsimus ei ole rumal ja sellele vastamine arendab igati ka vastajat ennast, seades ka talle ette uued küsimused,” räägib ta.

Näiteid küsimustest:

MIS ON ÕNN?

EE defineerib õnne järgmiselt: õnn, oodatud, kuid vähetõenäoline meeldiv sündmus („õnnestumine“, „õnne leidmine“, „õnne omamine“), seejärel ka täiuslikkuse-, naudingu- ja rahuloluseisund („õnnelik olemine“). Klassikalise loogika reegleid arvestades oleks seega kokkuvõte ühene: „lehm“ on „lehm“ ehk „õnn“ on „õnn“… Edasi aga läheb veidi paremaks: mõiste „õnn“ väljendab inimese välise olemise viisi ja tema olemusest johtuvate taotluste kooskõla, mille konkreetne vorm sõltub sellest, kuidas inimene oma olemustteadvustab. Õnne sellise määratlusega võib juba igati rahule jääda. Maakeeli ümber pandult tähendaks öeldu seda, et õnn on igaühe enda teha ja mõtestada.

MIDA TÄHENDAB ÕNNELIK OLEMISE MÄÄR JA KUIDAS SEDA MÕÕTA?

Õnnelik olemise määr tuleneb meeldivate ja ebameeldivate tunnete omavahelisest suhtest. Norman Bradburn selgitas kogu Ameerika rahvastiku õnnelikkuse määra välja järgmise küsimustiku alusel, millele on vaja vastata kas „jah“ või „ei“:

Kas te olete olnud viimase kahe nädala kestel:

• rahul millegi enda poolt korda saadetu üle
• uhke, kuuldes enda kohta kiidusõnu (selles osas on eestlased üsna kitsid)
• teinud midagi sügava sisseelamise ja huviga
• tundnud end olevat „seitsmendas taevas“
• oled rahul sellega, kuidas asjad edenevad
• kõigest küllastunud
• pahas tujus selle tõttu, et keegi ütles sulle halvasti
• nii rahutu, et pole saanud kusagil asu
• väga üksik või eemale tõugatu
• masendunud, väga õnnetu.

Kuidas sa vastaksid esitatud küsimustele 10-pallises skaalas? Esimese viie küsimuse korral peaksid saama maksimumpunktid ja viimase viie korral miinimumpunktid. Sellist analüüsi võiks teha pea iga nädala lõpus ja teha sellest vastavad järeldused. Arvatavasti on suurim õnn iseendaga hea läbisaamine ja oskus ennast analüüsida, vigadest õppida ja edasi rühkida, pea püsti ja naeratus näol.

KAS LAHKED INIMESED ON ÕNNELIKUMAD?

Jah. Psühholoogiateadlased analüüsisid enam kui 400 uurimust, mis olid lahanud südamliku ja abivalmi käitumise ning õnnelikkuse seoseid. 21 uurimuse käigus testitigi, et heatahtlikkus viib suurema rahulolutundeni. Teadlased tulid järeldusele, et lahke käitumine ei muuda küll otseselt meie elu, kuid võib aidata seda õigemasse suunda juhtida. Lahkus pere ja sõprade vastu võib õnnelikkusele avaldada suuremat mõju.

Raamatu “Ela ja küsi! 500 elulist küsimust” saab ette tellida e-poest!