Mida mehed isekeskis väeringides teevad? Tiit Trofimov: esimest korda väeringis nägin, kuidas suured mehed nutsid
Enesearengu teejuht Tiit Trofimov kirjutab enda raamatus „Lõpp on algus“, et kui teda esimest korda meeste nädalalõpule kutsuti, mõtles ta: misasja, naisi ei olegi? Niigi näeb neid vähe, mine veel terveks nädalavahetuseks meestega aega veetma. Nüüd, kui ta ise selliseid nädalalõppe korraldab, ütleb ta kahtlejatele, et tulgu kohale ja vaadaku, kas nad tunnevad selle paari päeva jooksul naistest puudust või mitte.
Kui esimest korda meeste nädalalõpule kutsuti, mõtles ta: misasja, naisi ei olegi?
Juba vanadel aegadel veetsid naised ja mehed päris palju aega üksnes oma suguõdede või -vendade seltsis
Trofimov toob välja, et hõimuühiskondades käib see siiamaani nii. Küsimus pole usus või käskudes-keeldudes, mis keelaksid meestel naiste või naistel meeste hulgas aega veeta. Küsimus on võimsas nais- või meesenergias, mida kokku tulnud naised või mehed omakeskis tekitada suudavad.
Ta nendib, et tänapäeva materiaalses maailmas on asjad nii upakil, et meesenergiat peetakse justkui väärtuslikumaks ja sellepärast oodatakse ka naistelt meesenergias olemist: jõulist juhtimist, otsustamist, iseseisvust, hullu töörabamist ja saavutamist. „Munadega naine“ on ju kompliment, eks ole? Loovus, voolavus, kergus, rõõm, pehmus, need on kõik justkui nõrkuse märgid, mida tänapäeva naissõdalane endale ei luba. Tegelikult on nais- ja meesenergia ühe terviku kaks poolt, üks pole parem kui teine. Tasakaalust väljas nais- või meesenergia pole hea kummagi soo puhul ja samuti pole hea, kui domineeriva nais- või meesenergiaga inimene vastasenergiaga üldse kontakti ei saa.
Tänapäeva materiaalses maailmas on asjad nii upakil, et meesenergiat peetakse justkui väärtuslikumaks ja sellepärast oodatakse ka naistelt meesenergias olemist: jõulist juhtimist, otsustamist, iseseisvust, hullu töörabamist ja saavutamist.
Pika sissejuhatuse lõpetuseks: väeringid ongi vajalikud sellepärast, et need loksutavad tasakaalust väljas energiad paika. „Sain oma vaimse tee alguses sellistest ringidest väga palju tervendust. Kuna mina olen mees, saan jagada meeste väeringide kogemust, aga ma tean, et naiste ringidest saadakse sama võimsaid elamusi. Meestega koos veedetud aeg pani mu meesenergia veelgi võimsamalt liikuma, aitas kontakti leida oma pehmema poolega ning andis võimaluse turvalises keskkonnas ilma filtriteta südant puistata,“ ütleb ta.
Mehed, maskideta
Esimese väeringi kogemuse sai Trofimov indiaani higitelgist, kus ta sai teada, mida tähendab see, kui mehed istuvad ühises ringis koos ja jagavad üksteisele oma kõige sügavamaid muresid ja tundeid. Telgis oli palav, palju niiskem kui saunas, ja kottpime. Pimedus, niiskus, soojus ja alastus tekitasid tunde, et oled justkui emaüsas. Meestel ei jäänud selles kuumuses muud üle, kui egodest lahti lasta ning olla ehedad ja haavatavad. Trofimov nägi esimest korda, kuidas suured mehed nutsid ja ütlesid välja asju, mida nad tavaelus suure tõenäosusega teha ei suudaks. Palved, mida neil paluti öelda, tulid täiesti puhtalt pinnalt, need olid ilusad ja sügavad.
Meestel ei jäänud selles kuumuses muud üle, kui egodest lahti lasta ning olla ehedad ja haavatavad.
Ta kirjeldab, et meeste ringides jagatakse teistega oma hirme, süütunnet, häbiteemasid, tabusid ja traumasid, väga paljud teemad on seotud seksuaalsuse ja mehelikkusega või isaks-pojaks olemisega.
„Sul pole maski ees, sa räägid oma haavadest vabalt, sest näed, et teistel on samasugused hirmud ja mured või et keegi teine on samasuguse trauma läbi elanud nagu sinagi. Ta teab täpselt, mida sa tunned. Huvitav on näha, kuidas iga kohale tulnud mees peegeldab mingit osa sinust endast. Sa märkad, et oled olnud samas olukorras ja tunned neidsamu tundeid, mida keegi teine, aga sa pole võib-olla julgenud neid endale tunnistada,“ räägib Trofimov.
Sellised avanemised on väga vabastavad, aga selleks et need juhtuda saaksid, on vaja mehed kõigepealt lahti muukida
Selleni, et mõni mees tunnistaks – jah, mul on sisemaailmaga probleeme, jah, mind teeb miski kurvaks või ärevaks –, on Trofimovi sõnul vaja mõnikord pikk tee maha käia. Kui Eesti mehe käest küsida, kuidas tal läheb, saad tavaliselt vastuseks: mul on kõik hästi, mul plekki on.
Väelaagri esimesed tunnid kuluvad egokihtide lahtilaskmisele. Kõik jälgivad teisi: huvitav, kes siin kõige kõvem mees on, kes endast kõige isasema mulje jätab ja kõige kõvemini möirgab. Nagu loomad, kes panevad metsas või karjas piire paika. Kui väeringi juht juhib meeste tähelepanu südamele, hakkavad maskid langema, pisarad voolama ja mehed avanema. Kui ruumi siseneks kas või ükski naine, läheksid maskid uuesti ette ja konkurentsiolukord taastuks.
Kui ruumi siseneks kas või ükski naine, läheksid maskid uuesti ette ja konkurentsiolukord taastuks.
Kord ütles üks mees viimase päeva jagamisringis: „Kui ma teid alguses vaatasin, oli selline tunne, et tahaks kõigile molli anda, sihuke viha oli sees. Aga siis nägin, et keegi ei võistle minuga, keegi ei ürita must parem olla, keegi ei madalda mind. Täitsa pekkis, ma tundsin lugupidamist ja armastust teise mehe vastu!“
