1. Avaleht
  2. Hingele
  3. KRISTI LUGEMISSOOVITUSED I Mis suunab seda, mida me ostame, sööme või millise töö valime?
KRISTI LUGEMISSOOVITUSED I Mis suunab seda, mida me ostame, sööme või millise töö valime?

KRISTI LUGEMISSOOVITUSED I Mis suunab seda, mida me ostame, sööme või millise töö valime?

GoodNewsi IT-spetsialist Kristi Zirk jagab oma lugemissoovitusi Lugemine on lahe kogukonnas. Tema 28. raamatusoovitus on kirjastuselt Äripäev raamat „Nähtamatu mõju“, mille autoriks on Jonah Berger.

Mis suunab seda, mida me ostame, millise töö valime või mida sööme? On ilmselge, et valikud tulenevad meie enda mõtetest ja arvamustest, eks ole? – Vale!

Sotsiaalne mõju ei suuna siiski meid käituma täpselt teiste järgi. Mõnikord me järgime või jäljendame teisi, teinekord aga väldime teatud valikuid just seepärast, et teised neid eelistavad.

TÄHELEPANEKUID RAAMATUST:

  • 99,9 protsenti kõigist otsustest kujunevad teiste mõjul.
  • Mida rohkem inimesed midagi näevad, seda rohkem see neile meeldib. Tuntusest tekib meeldimine.
  • Toetumine teistele inimestele kui infoallikale säästab aega ja jõudu.
  • Aastate vältel ühel ajal ühesuguste näoilmete tegemine jätab meie nägudele väikesed, aga ühesugused jäljed. Mimikri muudab partnerid sarnaseks.
  • Kui me näeme kedagi sooritamas mingit tegevust, aktiveeruvad meis needsamad ajukoore piirkonnad, mis selle tegevuse sooritamisel.
  • Ainus aeg, mil me teisi ei matki, on tegelikult siis, kui me ei taha end nendega siduda.
  • Öeldakse, et hulk on tark, aga hulk on tark ainult siis, kui rühma käsutuses on igaühe individuaalne info.
  • Selmet püüda kogu ruumitäie rahva arvamust pöörata, on palju kergem saavutada konsensust, kui suhelda enne iga inimesega eraldi.
  • Vanematel, kellele tundub, et nende lapsed erinevad oma­vahel nagu öö ja päev, võib õigus olla. Üks laps võib olla optimist, teine pessimist. Üks on peo hing, teine aga on vaikne ja introvertne. Need ei ole juhuslikud erinevused. Matkimine suunab nooremaid õdesid-vendi vanemate õdede-vendadega samale rajale, aga nad näevad peagi, et see tee on juba hõivatud.
  • Snoobiefekt– mida rohkem on neid, kes mingit asja omavad või kasutavad, seda vähem on uued inimesed huvitatud seda ostma või kasutama.
  • Kontekst, milles me kasvame, määrab nii meie käitumise kui ka selle käitumise tõlgendamise.
  • Rikkus on sageli eraasi. Mitte keegi peale teie enda (ja võib-olla teie abikaasa) ei tea, kui palju raha teil pangakontol on. Staatus aga on sotsiaalne. See saavutatakse teiste silmis. See on teiste lugupidamine.
  • Järeletehtud kaupa valmistades ja turustades kiirendab piraatlus moest minemist.
  • Põhjus, miks samasugused asjad näivad või kõlavad meeldivamana, on tuttavlikkus. Kui midagi on varem nähtud, siis on seda ajul kergem tajuda.
  • Sarnaste asjade meeldivus võimaldab olukorda hinnata lühimat teed kaudu ja see kergendab elu.
  • Tehes vahel harva midagi uut (minnes näiteks keraamikakursustele või muuseumisse), suureneb meie eluga rahulolu, partneri seltsis ette võetavad uudsed tegevused suurendavad ühtlasi suhtega rahulolu.
  • Kuldkihara reegel ehk kummulipööratud U-kujuline kõver. Kui miski on uus, suhtume alguses sellesse veidi negatiivselt (või neutraalselt). Seejärel, pärast korduvat kokkupuutumist muutuvad asjad rohkem tuttavaks ja meie suhtumine paremaks. Lõpuks aga, pärast liiga paljusid kokkupuuteid võtab võimust tüdimus ja meeldivus väheneb.
  • Liiga uudne on võõras. Liiga tuttav on tüütu. Vahepealne on just see õige.
  • Me ei taha olla sama­sugused nagu kõik teised, tahame olla teistsugused, ainulaadsed. Meile meeldib see, mis eristab meid massist.
  • Disain ja tehnoloogia koos määravad, kuidas tarbija asja vastu võtab, ja see kombinatsioon on seda tõhusam, kui uus erineb vanast optimaalsel määral.
  • Seda nähtust, kus teiste juuresolek paneb inimesi tegutsema kiiremini ja paremini, nimetatakse sotsiaalseks soodustamiseks.
  • See, kas teised hõlbustavad või pärsivad ülesande sooritamist, oleneb ülesande keerukusest. Kui tegu on toiminguga, mida me hästi oskame (näiteks trenažööril jooksmine või sadu kordi varem läbitehtud harjutuse sooritamine), teeme me seda veelgi paremini. Raskemate või rohkemat tähelepanu nõudvate ülesannete puhul aga needsamad tegurid halvendavad sooritust.
  • Inimesed on seda motiveeritumad, mida lähemale on nad eesmärgile jõudnud.
  • Kui valida kandidaat, kes vastab nõudmistele, kuid kellelt see töö nõuab väikest eneseületamist, saadakse tihti motiveeritum töötaja.
  • Kas keskkond määrab saatuse? Kindlasti mitte. Kasvamine vaesena pole eluaegne karistus, nii nagu kasvamine rikkana pole garantii.
  • Kui järgitakse kurje inimesi, lisandub maailma kurjust. Kui järgitakse häid, lisandub maailma headust.

Yvan Arpa: „Aega näitava kella võib osta igaüks, aga ainult tõeliselt asja tundev klient võib osta kella, mis aega ei näita.“

Head Uudised GoodNews