INIMLIKKUSE VALEM I Mis on ajaloo ühe suurima mõtleja Immanuel Kanti sõnul inimlikkuse valem?
New York Timesi menukirjanik Mark Manson tutvustab oma menukis “Kõik on p*rses” ühte ajaloo mõjukamat mõtlejat Immanuel Kanti. Ta räägib, et oma varajases elus mõistis Kant seda nokk-kinni-saba-lahti dünaamikat, mis peitus lootuse säilitamises Ebamugava Tõe ees. Nagu kõik, kes saavad sellest julmast kosmilisest mängust teadlikuks, kaotas ta lootuse. Kuid ta keeldus selle mänguga leppimast. Ta keeldus uskumast, et eksistentsis ei ole mingit loomuomast väärtust. Ta keeldus uskumast, et me oleme igavesti neetud looma lugusid, mis meie eludele mingi meelevaldse tähenduse annaksid. Nõnda hakkas ta kasutama oma massiivsete biitsepsitega Mõtlevat Aju, et saada teada, milline oleks väärtus ilma lootuseta.
Kogu universumis on vaid üks asi, mis vähemasti meie teada on väga haruldane ja unikaalne: teadvus
Kanti jaoks on mõtlemisvõime ainus asi, mis eristab meid universumi ülejäänud mateeriast – me suudame võtta ette end ümbritseva maailma ning muuta seda mõtlemise ja tahte abil paremaks. See oli tema jaoks eriline, ülimalt eriline – peaaegu nagu ime -, sest kogu eksistentsi lõputus ulatuses oleme meie (teadaolevalt) ainsad, kes on võimelised eksistentsi juhtima. Meile teada olevas kosmoses oleme meie ainsad geniaalsuse ja loovuse allikad. Meie oleme ainsad, kes suudavad omaenda saatust juhtida. Meie oleme ainsad, kes on enesest teadlikud. Ja meile teadaolevalt oleme meie universumi ainus võimalus end intelligentselt organiseerida.
Sellest tegi Kant nutika järelduse: loogiliselt võttes seisneb ülim väärtus universumis selles, mis väärtuse välja mõtleb. Eksistentsi ainus tõeline tähendus on võime luua tähendust. Ainuke tähtis asi on see, mis otsustab tähtsuse üle.
See võime valida tähendusi, mõelda välja tähtsust ja leiutada eesmärke on ainus jõud terves teadaolevas universumis, mis suudab iseennast levitada, mis suudab oma intelligentsi laiali kanda ning luua kosmoses üha suuremat korda.
Kant uskus, et ilma ratsionaalsuseta oleks universum raisus, tulutu ja mõttetu. Ilma intelligentsuse ning vabaduseta seda intelligentsust kasutada võiksime sama hästi olla hunnik kive. Kivid ei muutu. Need ei loo väärtusi, süsteeme ega organisatsioone. Need ei muuda, paranda ega loo. Nad lihtsalt on.
Mõtlemisvõime ainus asi, mis eristab meid universumi ülejäänud mateeriast – me suudame võtta ette end ümbritseva maailma ning muuta seda mõtlemise ja tahte abil paremaks.
Teadvus võib universumi ümber korraldada ning need ümberkorraldused võivad eksponentsiaalselt kasvada
Teadvus võib võtta ette probleemi, teata keerukusastmega süsteemi, ning mõelda välja ja luua midagi veel keerukamat. Manson selgitab, et me jõudsime tuhande aastaga väikses koopas pulkade kokku hõõrumisest digitaalsete maailmade kujundamiseni, mis ühendavad miljoneid inimesi. Veel tuhandega võime vabalt olla juba tähtede seas vormimas ümber planeete ja aegruumi ennast. Iga üksik tegu ei pruugi suures plaanis midagi muuta, kuid ratsionaalse teadvuse säilitamine ja levitamine muudab kõike rohkem kui miski muu.
Kant väitis, et meie kõige fundamentaalsem moraalne kohustus on teadvuse säilitamine ja kasvatamine, nii iseendis kui ka teistes. Ta nimetas seda teadvuse esiplaanile seadmist “inimlikkuse valemiks”, mis seletab suhteliselt kõike, mis eales olnud on. See selgitab meie moraalseid alustalasid. See selgitab klassikalist ideed voorusest. See selgitab, kuidas oma igapäevases elus toimida, ilma et tuleks mingile väljamõeldud lootusele tugineda.
Ja nagu sellest veel vähe oleks, selgitab see kõike üheainsa lausega. Inimlikkuse valem ütleb: “Käitu nii, et kasutad inimlikkust – kas iseenda või kellegi teise oma – alati ka eesmärgina, mitte kunagi vaid abinõuna.”
Meie kõige fundamentaalsem moraalne kohustus on teadvuse säilitamine ja kasvatamine, nii iseendis kui ka teistes.
Ongi kõik. Inimlikkuse valem on ainus printsiip, mis tõmbab inimesed välja nooruklikust kauplemisest ja suunab nad täiskasvanulikku voorusesse.
Raamatu saab tellida Rahva Raamatu e-poest!
