ELULINE ÕPETUS! 12 tähtsat sammu meditatsioonis
Workshop “Sisemina” pakub erinevaid enesearengu võimalusi, mis aitavad leida iseennast ja tutvuda oma sisemaailmaga ning üks selline töötuba on “Meditatsioon ja sisemised rännakud”.
Selle läbinud Gerda Kuus tõdeb Sisemina kodulehel, et iga korraga saab teadlikumaks ja veel rohkem kinnitust selle kohta, mida meditatsiooni kohta ühest või teisest kohast on loetud ja enda peal praktiseeritud. Vahendame 12 tema soovitust.
1. Meditatsiooni koht.
Kui Sa igapäevaselt mediteerid kodus, siis leia endale koht, mis on Sinu jaoks püha, kuhu lood teadliku energia. Pane sinna alustuseks küünal, mis on pilgu ankurdamiseks. See soodustab keskendumist ja meele sissepoole pöördumist.
2. Kellaaeg.
Parim aeg mediteerimiseks on kell 3.00-6.00, sest siis on meel vaikne (puhtad meditatsioonid) või ka õhtul enne magamaminekut. Kui meditatsiooniga alustasin, siis panin õhtuti enne magamajäämist peale meditatsioonimuusika selleks, et vaigistada oma meel.
3. Harjumus.
Kõige tähtsam on olla järjepidev ja tekitada kindel rütm. Alusta kas või sellest, et mediteerid 1-3 korda nädalas, 3 minutit päevas ja kindlal kellaajal.
Sinu alateadlik meel vajab harjumuse sisse kodeerimiseks regulaarsust — sellega kujundad harjumuse rahunemiseks ja suudad aina kergemini keskenduda.
4. Kehaasend.
Meditatsiooniasend olgu mugav, kuid selline, mis ei võimalda magama jäämist. Hoia oma keha nii, et selg ja kael oleksid sirged, kuid mitte pinges. Kui ma kunagi ise alustasin meditatsiooniga, siis praktiseerisin vahepeal ka hommikumeditatsiooni. Alguses ma ei mõistnud kunagi, miks mul tekkis unisus ja ma jäin iga kord magama. Põhjus oligi selles, et ma ei hoidnud oma kehaasendit õigesti. Kui oleks olnud kerge lihaspingutus, et selg püsib sirgena, siis see oleks hoidnud mind erksana. Terve elu me õpime ja kogeme kõike enda peal. “Ole väljast kindel kui kalju, aga seesmiselt pane energiad voolama nagu mesi!”
5. Hingamine.
Paremaks hingamiseks läbi kõhu on vaja, et su rindkere oleks vaba ja rinnakorv tõstetud. Hakka aeglaselt ja teadlikult rütmiliselt hingama. Üks variantidest on 5 sekundit sisse, 5 sekundit paus, 5 sekundit välja, 5 sekundit paus. Lõpuks muutub hingamine kergeks ja hääletuks.
6. Meele kontroll.
Ole oma meele suhtes kannatlik ja leebe, ära looda kiireid imesid.
7. Keskendusobjekti leidmine.
Alustuseks võid võtta kas küünla või kuulata meditatsioonimuusikat. Selle kaudu toimub meele täielik tühjendamine.
8. Keskendusteema valik.
Käitu püsivalt kuid leebelt oma meelega. Isegi kui vahepeal tulevad muud mõtted, siis keskendu taas hingamisele. Selleks, et mediteerimine tuleks hästi välja, on vajalik meeles talletunud halvad mõttemustrid, kannatused ja negatiivsus transformeerida, tuleb avada end kõrgemale Minale, õnnele, rõõmule ja tasakaalule.
9. Meelele ruumi andmine.
Alguses ära sunni meelt, anna talle ruumi olla. Kui Sa pidevalt soovid teda enda kontrolli alla saada, siis tuleb see pingutatult ja võib tekitada peas pingeid. Lõdvesta ennast sügava hingamisega ja pehmelt koondub ka meel. Ole oma meelega leebe, kuid samas ka range.
Meie meel on kui treenitud koer. Kas Sinul lõriseb koer pidevalt kahe kõrva vahel või jääb ta Sinu kõrvale istuma?
10. Distantseerume meelest.
Võime jätta oma treenitud koera ehk meele istuma ja jälgida teda kõrvaltvaatajana. See on alguses küll keerulisem, kuid järjepidev harjutamine ja püsivus jääda sihikindlaks, hakkab meel pikapeale maha rahunema.
11. Puhastatud meel.
Puhastame meele hinnangutest. Me vaid vaatame esemeid, pilte, inimesi — me ei anna mingit hinnangut. Meditatsiooniga liigume kõrgemale tasemele.
12. Tühjenenud meel.
See on seisund, kus meel ja vaim on üks. Pole iha, soove, vaid on rahu. Sisemine võitlus on rahunenud. Pole head ega halba.
Igapäevaselt lihtsalt harjuta-harjuta-harjuta meditatsiooni, kuni see saab Sinu püsivaks päevaosaks. See on parim rohi iga haiguse puhul, kuna see energetiseerib ja puhastab organismi igat rakku.
