Liigutav lugu sellest, kuidas hingamisguru Dan Brule armus hingamise imesse
USA hingamisguru Dan Brule tuleb taas Eestisse ja korraldab koostöös Eesti hingamisjuhendaja Heiki Tomsoniga Tallinnas 9.-14. novembrini teadliku hingamise meisterlikkuse kursuse.
Dan Brule on õpetanud teadlikku ja vabastavat hingamist enam kui 125 000 inimesele 55 riigis. Kuigi maailmas on palju hingamiseksperte, eristub Brulé nendest kogemuspagasiga. Teadliku hingamise meisterlikkus peitub tema ammendamatus energias ja kohalolus. Need kaks omadust on koos teadmiste ja oskuste kombinatsiooniga toonud Brulé juurde sellised tippkliendid ja -partnerid nagu maadleja Aleksander Karelini, vabasukeldumistšempioni Stig Åvall Severinseni, transpersonaalse psühholoogia rajaja Stanislav Grofi, new age’i pioneeri Leonard Orri, arktilise ekstreemujuja Wim Hofi ja motivatsioonikoolitaja Tony Robbinsi.
Seekordse Tallinnas toimuva kursuse teeb eriliseks see, et praktiseeritakse ja õpitakse sünnikogemuse hingamist 37,7-kraadises vees. Osalejal avaneb võimalus kogeda, millises keskkonnas viibiti enne siia ilma sündimist ning saada ligi sügavale alateadlikule informatsioonile. Vilunud juhendaja juhatamisel võib see luua võimaluse sügavaks tervenemiseks ja taipamisteks.
Avaldame Dan Brule raamatust „Lihtsalt hinga“ katkendi. Katkendist selgub, miks ja kuidas armus hingamisguru hingamise imesse.
1969. aasta sügisel, mil ma radioloogiatehnikuks õppisin, märkasin infotahvlil kunstliku hingamise koolituse teadet. Panin end pikemalt mõtlemata kirja. Tundsin kohe, automaatselt ja kindlalt, et tahad õppida teise inimese sisse „elu puhuma“. Kohale jõudes ei jõudnud ma ära imestada, et olin oma kursusel ainus osaleja.
Mõne nädala pärast kästi mul kaasa võtta portatiivne röntgenaparaat ja minna intensiivraviosakonda rindkerest pilti tegema. Hiljem sain teada, et see patsient – John – oli pesapalli talentide otsija. Uksest sisse astudes sain kohe aru, et midagi on valesti.
Kummardasin talle nii lähedale, kui sain, vaatasin, kuulasin tähelepanelikult, tunnetasin. Ta ei hinganud! Samal hetkel kostus monitorilt piip, piip, piip asemel üks ja stabiilne piiiiiiiiiiiip. Tema süda jäi seisma, kuid minu oma hakkas peksma. Mõõtis ta pulssi. Mitte midagi! Avasin ta silmalaud – pupillid seisid paigal ja olid suurenenud. Ta oli kliinilises surmas.
Asusin kohe tegutsema ja tegin kõik täpselt nii, nagu ma koolitusel õppinud olin. Viskasin padja selja taha põrandale. Kallutasin ta pea tahapoole, pigistasin nina kinni, katsin ta suus enda omaga ja hingasin talle suhu. Nägin, kuidas ta rinnakorv täitus ja vaatasin ja kuulasin, kuidas õhk välja läks. Puhusin temasse teise suure sõõmu õhku ja hüüdsin ka teisi appi. Asetasin käed ta rinnakule täpselt nii, nagu mind oli õpetatud ja tegin kiiresti viis vajutust. Õed ja arstid hakkasid saabuma, kuid neil tekkis probleeme, et saada suur elustamisaparaat palatisse, kuna minu röntgenaparaat blokeeris ukseava. Voodi oli liiga pehme ja kogu ta keha andis mu vajutuste all järele. Mul oli hirm, et südamemassaažist pole kasu. Kuulsin iseennast karjumas: „Meil on kanderaami vaja! Tooge keegi kanderaam!“ Oli see minu hääl? See oli kaks oktavit kõrgem kui tavaliselt. Mõistsin, et kui ma teda aidata tahan, pean kõigepealt lõdvestuma ja ise hingama. Paar inimest libistasid kiiruga kanderaami talle selja alla ja puhusid temasse veel kaks kopsutäit õhku. Hakkasin uuesti ta rinnakut vajutama ja tundsin end enesekindlamalt. Üks õde kummardus tema kohale hingamiskotiga, et ventileerimine üle võtta. Üks arstidest võttis minu kõrval koha sisse ja valmistus rinnakut suruma, kui John äkitselt võpatusega ellu ärkas. Ta silmad läksid pärani lahti. Ta näis üllatunud, hetkeks hirmunud, kuid siis muutus täiesti rahulikuks – ja hakkas ise vabalt hingama. Keegi kontrollis ja ütles: „Tugev pulss!“ Kõik lõppes peaaegu sama kiiresti, kui alanud oli.
Enamus elustamismeeskonnast läks oma toimetuste juurde tagasi ilma mingi kärata. Nende jaoks oli see ilmselt tavaline, igapäevane tegevus. Aga mina tahtsin üles-alla hüpata ja karjuda. See oli ime! Alles mõni hetk tagasi oli mees kliinilises surmas ja nüüd ta elas ja hingas. Ma tahtsin tähistada. Ma tahtsin nutta. Tundsin vajadust kedagi kallistada. Kaks õde jäid tuppa. Rahulikult ja hoolikalt klaarisid nad kõik ta torud ja juhtmed paika. Üks neist küsis Johnilt: „Kuidas te ennast tunnete?“ Ta ei vastanud. Adrenaliinist saadud energia ja rõõm vibreerisid ja tormlesid minus. Olin nagu laksu all ja värisesin kui leheke tuules. Seisin ukseavas ja toetusin oma röntgenaparaadile. Olin elevil ning kuulasin ja jälgisin Johni hingamist. Kui õed oma toimetused tehtud said, tegin seda, milleks mind sinna saadetud oli: tegin röntgenpildi ja teesklesin, nagu midagi poleks juhtunud. Aga tegelikult oli see mu elu kõige imelisem päev. Armusin hingamise imesse!
Kellele Dan Brule sügisel toimuv kursus on mõeldud?
- Kõigile, kes soovivad investeerida aega isiklikku tervenemisse, kasvu ja transformatsiooni. One Sky International Life Skills and Healing Arts Institute koolitus loob sügava ja püsiva muutuse elus. Koolitus ei ole mõeldud ainult professionaalseks kasutamiseks.
- Kõigile, kes on huvitatud saamaks professionaalseid oskusi töötamiseks hingamise ja keha-meelesüsteemi füüsilistest, emotsionaalsetest ja psüühilistest pingetest ning blokeeringutest vabastamiseks. Varasem teadliku hingamise praktiku kogemus ei ole vajalik.
- Joogaõpilastele ja -õpetajatele, arstidele, treeneritele, lauljatele, sportlastele, psühholoogidele/ psühhoterapeutidele ning teistele terapeutidele ja praktikutele.
Rohkem infot leiab SIIT!
Dan Brule raamatu saab tellida SIIT!
