VIIS PÕHJUST, miks mitte muretseda
Ameerika kirjutanik ning müügi- ja motivatsioonikoolitaja Dale Carnegie (1888-1955) nautis inimeste koolitamist, et nad õpiksid kasutama oma potentsiaali ja oleksid edukamad. Carnegie uuris kõnekunsti kursuste jaoks sadu kuulsate inimeste elulugusid ning otsis neist õnnevalemit äriedus ja inimsuhetes.
Carnegie kirjutab raamatus “Lõpeta muretsemine ja hakka elama”, et muutes tegusid, muudame vältimatult ka tundeid. Kuidas siis elada õnnelikumat elu? Mis oleks, kui lihtsalt muretseks vähem?
5 põhjust, miks mitte muretseda
1. Muretsemisega kaob võime probleeme lahendada
Eesmärgita päevad lõpevad inimese kokkuvarisemisega. Kui oleme mures, siis pidagem meeles, et võime oma probleemi lahendada, kasutades lihtsat ja järeleproovitud vahendit – töö. Ole tegevuses. Muretseja peab end tegevusse matma või muidu meeleheide hukutab ta. Lihtsalt käärige käised üles ja tegutsema! Teie veri hakkab liikuma ja mõistus tööle ning peatselt lööb teisse tekkinud eluenergia mõtetesse kogunenud mured minema.
Muretseja peab end tegevusse matma või muidu meeleheide hukutab ta.
2. Elu on liiga lühike, et olla väiklane
Ärgem laskem end ärritada väikestel asjadel, mille võime vabalt unustada. Pühendagem oma elu väärikatele tegudele ja tunnetele, headele mõtetele, tõelisele kiindumusele ja tegevusele, millest jääb jälg. Elu on liiga lühike, et olla väiklane.
3. Oleme tugevamad, kui arvame
Ilmselgelt ei sõltu meie õnnelikkus või õnn ainult meid ümbritsevatest tingimustest. Meie enesetunde määrab peamiselt see, kuidas me otsustame enda ümber toimuvale reageerida. Suudame üle elada nii õnnetusi kui tragöödiaid, kui meil pole teist valikut. Võime arvata, et ei suuda, kuid meis on üllatavalt vägevad sisemised ressursid, mis meid aitavad, kui me neid vaid kasutada tahame. Oleme tugevamad, kui arvame.
Suudame üle elada nii õnnetusi kui tragöödiaid, kui meil pole teist valikut.
4. Elutormides püüa painduda
Seni, kui eksisteerib mingigi võimalus olukorda parandada, tuleb võidelda! Aga kui terve mõistus ütleb, et vastas on midagi, mis on nii ega saa olla teisiti, pole terve mõistuse huvides mõtet igatseda kättesaamatut ja nutta taga seda, mis on kadunud. Kellelgi pole piisavalt väge ja energiat, et võidelda vääramatu vastu ja samal ajal alustada uut elu. Seega tuleb valida üks kahest. Võime elu paratamatutel lumetormidel end painutada lasta või neile kangelt vastu seisa ja murduda! Jui-jitsu võitluskunsti meistrid õpetavad oma õpilastele: “Paindu nagu paju, ära avalda vastupanu nagu tamm.” Mis juhtub, kui hakkame saatuselöökidele jäigalt vastu? Mis juhtub, kui keeldume paindumast nagu paju, vaid oleme pandumatud nagu tamm? Vastus on lihtne: tekitame endas terve hulga sisemisi konflikte. Muretseme ja oleme pinges, muutudes lõpuks kurnatuks ja närviliseks. Kui püüame ka pärast seda karmi reaalsust eitada ja oma ettekujutuse ideaalmaailmas elada, kaotame lõpuks mõistuse.
Seni, kui eksisteerib mingigi võimalus olukorda parandada, tuleb võidelda!
5. Hinda oma väärtuslikku eluaega
Kui teil tekib kiusatud tehtud vigu heastada oma väärtusliku eluaja arvelt, siis peatuge ja esitage küsimus: Kui palju see, mille pärast muretsen, mulle tegelikult korda läheb? Tõelise meelerahu saavutamise üks suurimaid saladusi on võime ausalt hinnata asjade väärtust. Suudaksime kaotada kohe pool oma muredest, kui looksime enese jaoks kuldse hindamisreegli – reegli, mille põhjal asjade väärtus on seotud nende mõjuga meie elule. Iga asja väärtust võib mõõta eluajas, mille me maksame selle asja saamise eest kohe või pikema aja jooksul. Määra oma probleemide pärast muretsemisele limiit.
Raamatu saab tellida kirjutastuse Helios e-poest!
