Avaleht Intervjuu SÜDAMEGA JUTUAJAMINE! Terapeut Monika Palm: kui ema oli lahkunud, sain aru, milleks seda kõike vaja on
SÜDAMEGA JUTUAJAMINE! Terapeut Monika Palm: kui ema oli lahkunud, sain aru, milleks seda kõike vaja on

SÜDAMEGA JUTUAJAMINE! Terapeut Monika Palm: kui ema oli lahkunud, sain aru, milleks seda kõike vaja on

Monika Palmi on ajendanud tugev sisemine soov elus edasi liikuda, saada uusi teadmisi ja kogemusi. Elu keerdkäigud andsid aastaid tagasi talle impulsi eneseotsinguteks ja ka sügavama huvi vaimse maailma vastu, mis on aidanud paremini mõista ennast, teisi ja meie ümber toimuvat.

Monika on sündinud 1970. aastal Rakveres. Ta osales abikaasaga auramediaatorite kursusel ja asutas Tartus Tasakaalukeskuse. Tänaseks tegutseb Tasakaalukeskus ka Tallinnas. Keskus pakub erinevaid teraapiaid, teadlikkuse tõstmise ja enesearenguga seotud grupitöid kõigile, kes vajavad toetust või nõustamist.

Miks te eneseotsingutega alustasite?

Minu eneseotsingud algasid päris palju aastaid tagasi. Nagu enamik inimesi, nii ka mina seisin elus silmitsi tol hetkel väga keeruliste olukordadega. Oli keeruline lastega, ema oli raskelt haige. Ka kõik see, mis puudutas minu eneseteostust. Ma mõistsin, et olen täiesti vales kohas. See, mida ma olin õppinud ja oma tööks valinud, ei pannud minu hinge helisema. Seda kõike tundus minu jaoks olevat ühe korraga liiga palju.

Mõistsin, et olen täiesti vales kohas.

Siis algaski muutuste aeg?

See oli minu jaoks õige hetk ja aeg muutusteks. Minu hing soovis, et hakkaksin tegema midagi muud. Ühel hetkel olin sunnitud sügavamalt endasse vaatama. Mida ma siis tegelikult soovin teha oma elus? Miks mu elus olid kõik need rasked sündmused? Elu tõi mulle kõik need situatsioonid ühel ajal ette, et ma midagi muudaksin. Eelkõige pidin otsima endas põhjust, miks need asjad nii on, mitte otsima seda väljastpoolt. Pidin endasse vaatama, mis puudutas lapsi, mis puudutas minu tehtud valikuid ja minu reageeringuid elus toimuvale.

Sellest hetkest hakkas muutuma palju. Hakkasid tekkima võimalused muutusteks. Sain kontakti endaga ja oma sisemise väega teha vajalikke muutusi.

Mõistsin, et olin oma valikud teinud puhtalt teiste inimeste ja ühiskonna arusaamade järgi. Need ei olnud tegelikult minu enda sisemised soovid, ma olin sellega täiesti mööda pannud. Tegelikult võivad kõik kogemused olla mingil moel panuseks. Kasvõi taipamiseks,  millist elu sa elada ei soovi või mis pole sinu jaoks. Mina sellise kogemuse sain.

Elu tõi mulle kõik need situatsioonid ühel ajal ette, et ma midagi muudaksin.

Miks me ärkame alles siis, kui oleme juba probleemides sees ja teeb juba väga haiget?

Oma kogemusele tuginedes võin öelda seda, et muidu lihtsalt ei näe põhjust midagi muuta. Tundub, et kõik on hästi. Üldjuhul on see nii. Mõningatel näidetel võib öelda, et inimene lihtsalt otsib sügavamalt elu mõtet ka siis, kui kõik on justkui elus ülimalt hästi, aga hing on toitmata. Suurem osa inimesi hakkab siiski alles siis otsima, kui asjad enam ei tööta nii hästi ja elu on kokku jooksnud. Minul oli samamoodi. Mina ise küll haigeks ei jäänud, aga jäi minu ema. Eelnevalt jäi üks sõbranna. Mõlemad olid vähidiagnoosiga ja ma tegin kogu selle protsessi emaga kaasa, toetades teda. See lõi mind täielikult jalust maha. Otsisime alternatiivseid võimalusi ja need aitasid, kuid mingil hetkel ema otsustas seda mitte vastu võtta. Asjad hakkasid siis halvemaks minema. Algul oli mul seda väga keeruline aktsepteerida. Mulle ei jõudnud kohale: inimesel on võimalus, aga ta ei võta seda vastu. Kui ema oli lahkunud, siis alles sain aru, milleks seda kõike vaja on. Selleks, et ma pööraksin pilgu sellele, mida ma tegelikult võiksin teha ja avastaksin sisemised anded, millest ma veel teadlik ei olnud. Mul oli huvi alternatiivse maailma vastu, aga ma ei süüvinud sellesse. Ema haigus suunas mind teistsuguste asjade juurde.

Suurem osa inimesi hakkab siiski alles siis otsima, kui asjad enam ei tööta nii hästi ja elu on kokku jooksnud.

Mis tööd te varem tegite?

Esimene haridustee on mul meditsiiniline. Tänapäevamõistes on see bioanalüütik, kes tegeleb erinevate analüüsidega: kliinilised, biokeemilised, mikrobioloogilised, tsütoloogilised analüüsid. Tegelesin selles valdkonnas ja töötasin haiglas. Hiljem omandasin juristihariduse.

Terapeudina pakute täna inimestele vabastavat hingamist ja muid erinevaid teraapiaid.

Täna ma pakun inimestele võimalust sügavamal tasandil endaga kontakti saada. Läbi selle, läbi uute elu väärtuste, mida enesega kontakti saamine võimaldab luua või vastu võtta, võid täielikult oma elu muuta. Selleks on erinevaid meetodid, nagu vabastav hingamine, Access Consciousness, regressiooniteraapia ja energeetiline tervendamine. Ja auratransformatsioon, mille ma oma loos tegelikult sätiksin esimesele kohale, sest see oli esimene meetod, milleni mina jõudsin. Auratransformatsioon andis mulle hästi suure muutuse ja baasi endaga kontakti saamisel. See aitas minul oma maailmapilti täielikult muuta. On ka hulk teisi teraapiaid ja meetodeid, mis võivad suurepäraselt toetada. Igaüks peab leidma selle, mis tema jaoks on.

Igaüks peab leidma selle, mis tema jaoks on.

Kuidas teie õige tee leidsite?

Ma olen hästi uudishimulik, mulle meeldib saada uusi kogemusi. See on pannud mind vaatama maailmas ringi ja ka ise kogema erinevaid asju. Oma töös rakendan seda, mis mulle tundub, et on minu jaoks hästi toiminud või millega on tekkinud ühendus.

Kui inimene on tema ise, siis avalduvad tema loomulik võimekus, anded ja need on kõigil inimestel erinevad. Mõnikord võivad võimed avaneda kohe, kui need on seotud inimese elumissiooniga. Kuid paljudel juhtudel on võimete avaldumine ikkagi protsess, mille käigus võimeid arendatakse.

Minul tekkis teadlikus oma võimetest, kui endaga kontakti taastasin. Sellega koos tekkis ka selgus paljudest asjadest, mida ma olin tajunud ja mis minus varem segadust tekitas. Nii nagu teisedki paljud tundlikud ja ülitajudega inimesed, tajusin ka mina tugevalt teiste energiat.  Puudus aga teadlikkus sellest ja oskused sellega toime tulla, elada nii, et see mind ei segaks.

Kui kontakt endaga muutus püsivaks, muutus arusaamine endast ja ka maailmapilt minu jaoks täielikult. Ma ei kogenud ennast ega maailma enam läbi teiste energia, vaid läbi enda. Tajusin end täiesti teistsugusena, kui olin eelnevalt arvanud. Kui varem olin ülereageeriv, siis peale endaga kontakti taastamist tekkis võimekus säilitada tasakaal ja harmoonia. Suutsin olla aina rohkem enda keskmes erinevates olukordades, kus varem reageerisin. See andis mulle võimaluse kiiresti palju muutusi teha, sest selline ülereageerimine ja liigne emotsionaalsus ei lase teha elus muutusi ega luua kergusega toimivat elu.

Kommentaarid