Rajaleidja: Kuidas uskumused meid pidurdavad?

Meie igapäevaseid otsuseid nii enda kui ka teiste käitumise ja tegevuse suhtes mõjutavad uskumused. See on vaadete, põhimõtete, järelduste süsteem, mida inimene järgib automaatselt, tal ei tule pähegi neid kahtluse alla seada.

Enamasti on uskumused piirava loomuga, samas mõjutavad nad meie käitumist ja otsuseid. Kuigi uskumused võivad vahel kasulikud olla (nt uues olukorras „annan oma parima”), siis selle rubriigi artiklid toetavad sind enda piiravate uskumuste äratundmisel ja nende eemaldamisel.

Kuidas uskumused tekivad?

• Me kaldume omaks võtma nende inimeste uskumusi, kes olid lapsepõlves meie ümber.
• Inimesed kalduvad omaks võtma karismaatilise liidri uskumusi isegi siis, kui need käivad varasematele uskumustele risti vastu.
• Reklaam võib tekitada või muuta uskumusi kordamise või šoki kaudu.
• Füüsiline trauma (eriti peatrauma) võib tugevalt inimese uskumusi mõjutada.

Uskumused võivad töökeskkonnas kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. Mõned näited:

• Uskumus: kulunud riietes inimesed on vaesed.

Klienditeenindaja vaatab halvustavalt ostjat, kelle riided paistavad kulunud ja veidi määrdunud. Ta ignoreerib klienti. Kuna kõiki kliente tuleb võrdselt kohelda, ei jää situatsioon märkamata ka vahetuse vanemale, kes juhatajale ebaprofessionaalsest käitumisest teada annab. Hiljem selgub, et veidi tolmuste riietega mees tuli poodi plaaniga teha suurt ostu, sest ta tegeleb luksuslike köökide paigaldamisega.

• Uskumus: mehel ei sobi töötada kassapidajana.

Mattias jätab töökuulutusele vastamata ja peab terve suvevaheaja väikelinnas ilma tööta hakkama saama.

• Uskumus: kui teised kahtlevad mu võimetes, siis olengi järelikult kehv.

50-aastane Aime võetakse tööle puhastusteenindajana. Ühel päeval kuuleb ta nooremate kolleegide omavahelist arutelu selle üle, kas Aime saab ikka piisavalt kiiresti tööga hakkama. Naine tunneb, kuidas teiste kahtlemine hakkab mõjutama ka tema enda töötamise tulemust, tegutsemise kiirust. Lisaks läheb tuju halvaks, Aime ei taha kolleegidega sünnipäevalauda istuda. Üsna pea sai Aime negatiivsest uskumusest võitu, kui nägi, et tuleb tööga siiski hästi toime.

Uskumused jagavad meile nii öelda töökorraldusi ja väljenduvad igapäevastes arusaamistes. Näiteks: Ma pean olema igas asjas hea. Kõik on tema süü. Ma ei saa parata, et olen selline jne.

Inimesed saab jaotada oma mõtteviisi ja tööhoiakute järgi kolme gruppi:

• Pühendujad (karjäärile orienteeritud) – armastavad oma tööd väga. Sotsiaalne elu ja tööelu segunevad. Meeldib tegelda asjadega, mis neid täiustavad. Valmis töötama naudinguga ka vabal ajal – „mu töö on mu hobi”. Lojaalsed. Neil on tugevalt välja arenenud meie-tunne. Köidavad väljakutsed ja esitavad iseendale suuri nõudmisi.
• Eesmärgistajad (palgateenijad) – armastavad oma tööd, aga igal tööl on piirid. Kui töö saab läbi, siis nad puhkavad, ei tegele tööasjadega. Erinevad eluvaldkonnad on tal eraldi – töö ja vaba aeg on kaks eri asja. Eesmärk – kvaliteetne vaba aeg, selle saavutamise vahend – töö. Müüvad oma tööaega ja teenivad raha. Oluline on – „meie” töötame „nende” jaoks. Ületundide eest tuleb saada vastavat tasu.
• Algatajad (ettevõtjad) – armastavad oma tööd, aga ei ole lõputult ühe töö küljes kinni. Armastavad rajada, luua ja siis on valmis teist tööd tegema. Usaldavad iseennast („tahan olla iseenda peremees”), konkurentsisuutlik.

Milline neist oled sina ja kuidas sa oma piiravate uskumustega toime tuled? Enese tõeliselt hästi tundma õppimisega tasub vaeva näha iga päev. Võta aega endale ja saa teada, kes sa oled ning millised on sinu tõelised tugevused. Uskumused, mis takistavad sul elamast elu, mida soovid, on mõtekas kõrvale heita.

Allikas: Rajaleidja