Avaleht Koos koroonast üle RAAMATUSOOVITUSED I Terviseedendaja 5 raamatusoovitust tervisehuvilistele
RAAMATUSOOVITUSED I Terviseedendaja 5 raamatusoovitust tervisehuvilistele

RAAMATUSOOVITUSED I Terviseedendaja 5 raamatusoovitust tervisehuvilistele

Dr.OHHIRA® toodete maaletooja Sven Kabaneni huvi tervise edendamise vastu sai alguse isiklikust kogemusest. “Haigestusin aastaid tagasi ja hakkasin otsima endale lahendusi,” räägib ta. “Jõudsin infoni, et terve tervis saab alguse soolestikust. Tellisin tol ajal probiootikume ja tänaseks olen aitamas Eesti ja lähiriikide inimesi probiootiliste preparaatide levikuga.”

Sven soovitab lugeda neid raamatuid, mis aitavad saada paremini aimu enda keha toimimisest ja selle tervendamisest.

“Tervise taastamine probiootikumide abil”, Martie Whittekin

Teejuht, kuidas rakendada heade bakterite jõud parema tervise teenistusse

Praegu on tervisevaldkonnas erakordselt põnev aeg. Viimasel ajal on hakatud mõistma, et rohke, rikkalik ja hästi tasakaalustatud komplekt sõbralikke baktereid ehk probiootikume aitab meil vältida või saada jagu allergiatest, igemeprobleemidest, reflukshaigusest, külmetusest ja gripist, soolepõletikust, väsimusest, kõrgest kolesteroolitasemest, soole ärritussündroomist, kõhukinnisusest, diabeedist, üleliigsest kehakaalust, psoriaasist, põskkoopapõletikust, Crohni tõvest ja teistest hädadest.

„Tervise taastamine probiootikumide abil“ jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas selgitatakse, mis asi on inimese kehafloora ja kuidas see soolestikus tegutseb. Vaatluse all on ka see, millest bakterite kogukond koosneb. Erilist tähelepanu pööratakse halbade ja heade bakterite loodusliku tasakaalu teemale. Põhjalikult käsitletakse seda, kuidas bakterite kogukond võib kehva toidu, toksilise keskkonna või erinevate ravimite tõttu tasakaalust välja minna ja tervisele negatiivseid tagajärgi põhjustada. Seejärel tuleb juttu võimalustest, kuidas tasakaal turvaliselt ja tõhusalt taastada. Tähtsat rolli mängivad siinjuures probiootikumid – head bakterid, mis on saadaval toidulisanditena. Teises osas kirjeldatakse levinumaid tervisehädasid, mis võivad bakterite tasakaalu häirumise tõttu tekkida. Iga terviseprobleemi juures vaadeldakse nii tavapäraseid ravimeetodeid kui ka seda, mil moel probiootikumidest abi võiks olla. Samuti leiate praktilist teavet ja nõuandeid, mis aitavad teil langetada enda tervise huvides kõige paremaid otsuseid.

Autorist

Martie Whittekin on sertifitseeritud toitumisnõustaja ja sünditseeritud raadiosaate juht. Ta on olnud USAs juba üle 30 aasta meditsiini alternatiivsete suundade üks juhtfiguure. Riikliku täisväärtuslike toitude ühingu NNFA presidendina pidas ta edukaid läbirääkimisi, mille tulemusena võeti vastu toidulisandeid puudutavate tervise- ja haridusküsimuste seadus. Selle eest tunnustas NNFA teda „Ristisõdalase auhinnaga“. Lisaks on ta olnud Bastyri ülikooli hoolekogu liige. Tema eelmist raamatut „Looduslikud alternatiivid maokaitsetablettidele“ on saatnud suur müügiedu.”

“Kuidas olla terve. Bakterite mitmekesisus tagab tervise, Dr Riina Raudsik

Kuidas püsida tänapäeva muutuvas ja kriitilises maailmas terve, on muutumas inimkonna põhiküsimuseks. Viiruste levik on hirmutav, kuid samas kahjuks ka mõistetav, kui vaatame meie looduse ja kliimaga seotud muutusi ning inimkonna tegevuse mõju meie keskkonnale.

Tohutu hulk baktereid on meie kaaslased nii organismis kui väliskeskkonnas. Põletikukoldest bakterite leidmine ei tee neist veel põletiku põhjustajat, fookusesse tuleb asetada keha kui tervik. Bakteritel on kehas palju ülesandeid: nad on kõige võimsamad immuunsüsteemi töö toetajad, seedimise soodustajad, ravimite ja toksiinide neutraliseerijad, vitamiinide ja hormoonide tootjad, luude mineraliseerimise kindlustajad, kolesteroolitaseme stabiliseerijad jne. Bakterite hävitamine nii meie sees kui looduses on viinud inimkonna autoimmuunhaiguste küüsi, olukorda, kus immuunsüsteem on muutunud meie enda vaenlaseks. Miks me neid siis ometi hävitame?

Kas me suudame veel taastada bakterite mitmekesisuse maapinnas, põhjavees, jõgedes ja meredes ning peatada metsade lageraie? Mahatma Gandhi on öelnud, et maa võib rahuldada inimeste vajadusi, aga ei suuda rahuldada inimeste ahnust.

Meist endist sõltub, kas me säilime inimkonnana või mitte.

Olukord on kriitiline.

“Võluv soolestik. Kogu tõde ühe alahinnatud elundi kohta”, Giulia Enders

Soolestik on elundite seas see must lammas, millest rääkimine tekitab inimestes ebamugavust. Aga puhas valehäbi, sest nagu on selgunud ka viimase kümnendi teadusuuringutest, on ülekaal, tundeelu, allergiad ja paljud haigused sageli seotud just soolestiku mikrofloora tasakaalu häiretega. Kas me ei peaks selle kohta rohkem teadma? Selles kõmulises rahvusvahelises menukis on noor Saksa teadlane Giulia Enders võtnud nõuks lahti rääkida, kuivõrd nutikas ja võluv elund on inimese soolestik ning mil moel see mõjutab meie heaolu. Enders selgitab humoorikalt ja kaasakiskuvalt, mida uut pakub meditsiin ja kuidas me saame neid teadmisi igapäevaelus kasutada. Tema sõnum on lihtne: kui tahame end oma kehas hästi tunda, kauem elada ja oma eluga rahul olla, peame hoolt kandma ka oma soolestiku eest. Täiendatud väljaandesse on autor muu hulgas lisanud uusimatel teadusuuringutel põhineva peatüki soolestiku ja aju seoste kohta.

“Saame tuttavaks bakteritega”, Nicola Temple, Catherine Withlock

“Saame tuttavaks bakteritega” tutvustab meile inimkehas elavaid pisiasukaid, heidab valgust seal aset leidvatele uskumatutele protsessidele ja annab teavet nende valdavalt abivalmis (kuid mõnikord ka kahjulike) mikroobide tähtsuse kohta.

Raamat annab mitmekülgse ülevaate meie kehas peituvast salapärasest maailmast. Siit leiad:

  • Inimkehas elavate kõige olulisemate bakterite tutvustuse;
  • Põnevat teavet antibiootikumide vallas tehtud uusimate avastuste ja superbakterite kohta;
  • Kasulikud soovitused, kuidas bakterite tundmaõppimine aitab paremini tervise eest hoolitseda;
  • Ülevaate nanotehnoloogia kasutamisest võitluses halbade bakteritega.

“Jahupea. Üllatav tõde aju “vaiksete hävitajate” nisu, süsivesikute ja suhkru kohta”, David Perlmutter

Teie aju käekäik ei sõltu teie geenidest. See ei ole üheselt määratud. Kui te kannatate mõne sellise ajutegevusest tingitud häire all nagu krooniline peavalu ja stress, unetus, diabeet, depressioon, epilepsia, mälu- või meeleoluhäired, ei pruugi kurja juur olla kodeeritud teie DNA-sse, vaid toitu, mida te sööte.

Tunnustatud neuroloog David Perlmutter on võtnud käsitluse alla teema, mis on meditsiinikirjanduses ringelnud pikki aastaid – ajutegevust kahjustavad süsivesikud. Tema uurimus ei puuduta üksnes ebatervislikke süsivesikuid, vaid ka tervislikke. Autor peab silmas ka neid teraviljatoite, mida oleme harjunud tervislikuks pidama: täisteranisu, täistera-, mitmeviljatooted, idandid, veskikividega jahvatatud jahu jne. Toetudes kümneid aastaid väldanud kliinilistele ja laboratoorsetele uuringutele, sh iseenda omadele, pakub ta lisaks provokatiivsele ja laia kõlapinda leidnud teoreetilisele osale välja ka neljanädalase tegevuskava, kuidas parandada tervist ning lisada elujõulisi aastaid.

Meditsiinidoktor David Perlmutter on praktiseeriv neuroloog ja Ameerika toitumisteaduste kolledži liige. Perlmutter osaleb muu hulgas telesaate „Doktor Oz” meditsiininõukogu töös. „Jahupea” on avaldatud kahekümne kuues keeles ja see on püsinud mitu aastat New York Timesi raamatuedetabelis.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga