RAAMATUSOOVITUS I Ingelinvestor Ivo Remmelg: oluline osa motivatsioonist on vabadus ise otsustada
Miks mõned firmad saavad edukaks ja teised mitte? Raamatu autor, 25aastase juhtimiskogemusega ingelinvestor Ivo Remmelg avaldab raamatus “Kes on tõeline juht?” oma saladused, mille abil ta on suutnud teenida Äripäeva Rikaste TOPi järgi 12,8 miljoni euro suuruse varanduse.
See raamat on mahlakas, kergelt loetav ning lõbusate karikatuuridega, mis on juhtimisraamatu puhul üsna ebatavaline. Raamat üllatab lugejaid ka teistsuguse vaatenurga ja stiili poolest.
Heade uudiste portaal avaldab raamatust katkendi, mis räägib motiveerimisest.
Inimeste motiveerimisest on kirjutatud sadu raamatuid ja mul pole juba avaldatud mõtetele palju lisada. Kui baasvajadused on rahuldamata, siis on inimese peamine motivaator baasvajaduste rahuldamine, täpselt nii lihtne ongi. Sellisel juhul kujuneb inimese peamiseks tungiks soov teenida raha, sest raha abil saab ta suurema osa baasvajadustest rahuldatud. Kui need on tagatud (palk garanteerib toidu ja eluaseme), hakkavad motivatsiooni tegurid Maslow’ vajaduste püramiidi kõrgematele tasemetele liikuma. Teatud palgatasemest alates ei mõjuta palga suurus enam töötajate rahulolu.
Töötaja hindab oma palka kahe kriteeriumi alusel:
- Kas palk tagab tema harjumuspärase elukvaliteedi?
- Kas palgatase on samaväärne teiste sama tööd tegevate inimeste palgatasemega?
Oluline osa motivatsioonist on vabadus ise otsustada ning selle tulemusena oma töö vilju näha. Tööst saadavat rahuldust ei saavuta kontrolli ega käskudega. Hea firmakultuuri läbivaks osaks on usaldus ja otsustamise võimaldamine madalaimal tasemel.
Töötajaid motiveerib vabadus oma tööülesannete lahendamise üle ise otsustada. Ülesandeid lahendades tuleb aeg-ajalt rahalise mõjuga otsuseid vastu võtta. Oleks vale eeldada, et patrioodist töötaja neid otsuseid ettevõttele kahjulikult langetab.
Kuid alati ei pruugi kõik hästi minna ning võib juhtuda, et töötaja otsustab valesti. Valesti otsustanud töötajat ei tohi karistada, sest kõik inimesed on ekslikud. Kuniks vead ei ole pahatahtlikud, on kõik hästi. Klassikalise korporatiivse loogika järgi tuleks valesti otsustanud inimeselt otsustusõigus ära võtta. See pole aga hea lahendus, sest kui otsuseid teeb alati ülemus, täidavad töötajad piinliku täpsusega ka juhtide väärotsuseid.
Teatud juhtudel on eksimused küllaltki kulukad. Vale otsuse põhjustatud kulu töötajalt sissenõudmine on eksimuse eest karistamine ning edaspidi hakkab töötaja otsustamist vältima. Pigem peab ettevõte eksinud töötajat kaitsma ja eksimusest põhjustatud kahju eest ise vastutama. Kui töötaja tunnetab vastutust, on ta ka kliendiga aus ega jaga katteta lubadusi.
Klientide pretensioonid võivad tihti otse juhtkonnani jõuda ning juhtkond võib olukorra lahendamiseks anda mingi lubaduse, ise teadmata ja kontrollimata, kas selle lubaduse täitmine on realistlik. See paneb töötaja topeltraskesse olukorda, sest lisaks ühele jamale tekib nüüd veel teine ning ta tajub end üha suurema süüdlasena.
