KUULA RAADIO 2 SAADET “R2 PULSS” I Merit Raju annab nõu, kuidas luua uus parem aasta
Paljud tahaksid, et uus aasta oleks parem. Raadio 2 saates “R2 Pulss” tegi saatejuht Robin Juhkental intervjuu life coach’i, elustiilidisaineri, ettevõtja ja ema Merit Rajuga, kes andis nõu, kuidas seda teha.
Ka keerulistest olukordadest on väljapääs
Meritil on olnud elus mitu kriisi, sealhulgas läbipõlemine. Kui ta oli alustava ettevõtjana liiga palju panustanud uneajast, oli seda ühel hetkel liiga palju ja ta jäi kopsupõletikku. Kõigepealt oli kolm nädalat voodis, siis viis kuud nõrk. See hirmutas teda, sest ta laps oli tol ajal 4-aastane ja ta ei suutnud lapsega mängida ega teenida raha. Tal oli sääste ja ta sai elada ja ennast ja last toita. Aga see oli hirmutav kogemus, sest säästud põlesid väga kiiresti ja tuli välja mõelda teine plaan, kus sissetulek ei sõltu nii palju tervisest.
Merit hakkas mediteerima raha ja külluse teemal, et ei tekiks ärevust, et kust raha saada ja kas seda on piisavalt. Ta ütles, et mõtted tekitavad emotsioone ja peaks valima paremad mõtted – pole mõtet kedrata, et mis nüüd saab. Ta otsustas mõelda, et kindlasti on mingi lahendus. Ta lisab, et ajul on selektiivne tähelepanu, et mida sa peas ketrad, sellele hakkad kinnitust välismaailmast otsima. Kui keskendud positiivsetele asjadele, jõuadki lahendusteni.
Nii jõudis ta investeerimiseni. Sellelt sai alguse raamat „Sõltumatu naine“.
Muudatustega saab alustada just nii
Kui inimene tahab oma ellu muutust, soovitas Merit alustada n-ö auditi tegemisest. Mõtle, kus sa omadega oled ja kuhu tahaksid jõuda. Abiks on põhivaldkonnad – tervis, töine eneseteostus, suhted. Neid on muidugi veelgi ja igaüks võib lisada, kuidas ta on näiteks rahul koduga, suhtega lastega. Anna hinnang 1-0, kuidas sul selles valdkonnas elus läheb.
Kui viie ringis või vähem, tasub mõelda, mida selles valdkonnas muudaksid.
Uute harjumustega harjumine
Merit usub, et korraga võiks olla 1-3 eesmärki, mitte rohkem. Öeldakse ka, et eesmärk peab natuke hirmutama, siis on võimalik kogeda sisemist kasvu. Ei tasu ka olla pettunud, kui aasta hiljem väga suur eesmärk täitunud ei ole.
Suured eesmärgid on head, aga need võiksid olla ka jagunenud väiksemateks. Merit toob näite, et hakkas paar kevadet tagasi jooksmas käima minisammudega. Alguses oli ta eesmärk 3 minutit. Iseenesest hakkas keha aina rohkem küsima. Kui ta aprillis jooksis 3 minutit, siis juulis jooksis juba iga päev tund ja 20 minutit.
Aasta lõpus soovitab Merit vaadata ka tuldud teed. Mitte seda, kui palju veel minna on, vaid vaadata tagasi, kui kaugele tuldud on ja ühtlasi teada, kuhu liigud.
