Avaleht Inspireeriv KUJUTLUSVÕIME: Mõtlemise töökoda
KUJUTLUSVÕIME: Mõtlemise töökoda

KUJUTLUSVÕIME: Mõtlemise töökoda

Napoleon Hilli „Mõtlemist muutes rikkaks“ on raamat, mida võib pidada enesearengu valdkonna tuntuimaks klassikaks. Raamatu aluseks on aastate pikkune rikkaks saamise uurimine ning Napoleon Hillí poolt läbiviidud 500 eelmise sajandi alguse edukaima inimese intervjuud.

Raamatu esmatrükk ilmus inglise keeles 1937. aastal, mil maailm oli üle elanud Esimese maailmasõja ning Ameerika ühiskonda raputanud nn must neljapäev, 1929. aasta börsikrahh, mis raputas kogu ühiskonda tugevasti, muutes inimesed ettevaatlikus ja ehk pisut kartlikukski.

Raamatut lugedes tuleb kindlasti meeles pidada, mis ajal ja millises ühiskondlikus situatsioonis on teos kirjutatud. Ent hoolimata enam kui 80 aasta möödumisest esmatrüki ilmumisest, on raamatus hulgaliselt tarkusi ja mõtteteri, mis on püsinud ajatuna. Ning ühiskondlikki maailmapilt on kohati sarnane – ka meie elasime üle majandussurutise ja elame üle uut kriisi.

Heade uudiste portaal avaldab pühaderahus lugemiseks raamatust inspireerivaid katkendeid, mis räägivad kujutlusvõimest.

Foto: Shutterstock.com

Kujutlusvõime: mõtlemise töökoda 

Kujutlusvõime on sõna tõsises mõttes nagu töökoda, kus vormitakse kõik inimese plaanid. Impulsile, tahtmisele, antakse kuju, vorm ja rakendatakse see kujutlusvõime abi kasutades tegevusse.

On öeldud, et inimene suudab luua kõike, mida ta suudab ette kujutada.

Kogu tsivilisatsiooni ajaloos soosib just praegune aeg tänu kiiretele muutustele kujutlusvõime arengut. Igaüks võib igal hetkel kokku puutuda stiimulitega, mis kujutlusvõimet arendavad.

Ainuüksi viimase sajandi jooksul on inimene kujutlusvõime abil avastanud ja rakendanud rohkem loodusjõudusid kui kogu eelneva inimajaloo jooksul. Inimene on vallutanud õhuruumi ja pannud selle inimest teenima momentaanse kommunikatsiooni vahendina mistahes maailmajaoga. Inimene on analüüsinud ja hinnanud päikest miljonite miilide kauguselt ja kujutlusvõime abil otsustanud, millest ta koosneb. Ta on jõudnud järeldusele, et tema enese aju on nii mõttevibratsioonide edastaja kui ka vastuvõtja, uurides ühtlasi, kuidas seda avastust praktikas kasutada. Inimene on suurendanud liikumiskiirust, kuni võib nüüdseks liikuda kiiremini kui 300 miili tunnis.

Käes on aeg, kui inimene võib hommikust süüa New Yorgis, aga lõunatada San Franciscos.

Mis puudutab inimese mõistust, siis on selle ainsaks piiranguks areng ja selle kasutamine. Inimese teadmised oma kujutlusvõimest on kaunis napid ja ta kasutab seda üpris algelisel moel.

Iga varanduse lähtepunktiks on idee. Idee on kujutlusvõime tulemus. Meie kujutlusvõime võib olla tegevusetusest nõrgaks jäänud. Aga seda saab kasutamise teel virgutada ja ergutada. See võime ei kao päriselt, ehkki võib vähesest kasutamisest tegevusetu olla.

Foto: Shutterstock.com

Kujutlusvõime kaks vormi 

Kujutlusvõime talitleb kahes vormis. Üht teatakse sünteesiva, teist loova kujutlusvõimena. Sünteesiv kujutlusvõime: selle kaudu saab inimene olemasolevaid teadmisi, ideid ja plaane uutmoodi kombineerida. See võime ei loo midagi. See lihtsalt töötab saadaval olevate kogemuste, teadmiste ja tähelepanekutega. Seda rakendab enamasti leiutaja, kui ta sünteesiva kujutlusega hätta jäädes just loovat kujutlusvõimet appi ei võta. Loov kujutlusvõime: loovat kujutlusvõimet kasutades on piiratud mõistus ühenduses piiritu teadmisega. See on võime, mille vahendusel võetakse vastu intuitsiooni ja inspiratsiooni. Selle kaudu jõuavad inimeseni kõik põhitõed ja uued ideed.

Loov kujutlusvõime töötab automaatselt. See võime töötab ainult siis, kui teadvus töötab suurel kiirusel, näiteks kui teadvust stimuleerib tugeva tahtmise emotsioon. Loovus muutub seda vastuvõtlikumaks ja erksamaks, mida rohkem seda kasutada.

Ärimaailma, tööstuse, rahandusmaailma suurimad juhid ja andekad kunstnikud, muusikud, poeedid ja kirjanikud said silmapaistvaks, arendades loovat kujutlusvõimet.

Nii et jääb üle vaid soovida – head kujutlusvõime treenimist!

Inimene suudab luua kõike, mida ta suudab ette kujutada.