KRISTI LUGEMISSOOVITUSED I Kuidas võtta omaks eksimise rõõm?

GoodNewsi IT-spetsialist Kristi Zirk jagab oma lugemissoovitusi Lugemine on lahe kogukonnas. Tema 33. raamatusoovitus on kirjastuselt Äripäev Adam Grant`i raamat „Järelemõtlemise kunst“.

Mida aeg edasi, seda kriitilisemaks muutub inimkonna võime ümber mõelda ja õpitut unustada, et turbulentses, pidevalt muutuvas maailmas hakkama saada. Iganenud veendumused aheldavad meid köidikusse ning lahenduseks ei ole aeglasem mõtlemine, vaid kiirem järelemõtlemine.

MÕTTEID:

• Uuesti mõtlemine on oskus, aga see on ka hoiak.
• Ükskõik kui võimas on teie aju, kui teil puudub motivatsioon meelt muuta, siis lasete käest palju võimalusi järele mõelda.
• Mida taibukam olete, seda raskem võib olla oma piiratust näha.
• Igaüks peaks suutma teha pika nimekirja valdkondadest, millest ta midagi ei tea.
• Mida vähem intelligentsed me mingis valdkonnas oleme, seda rohkem kipume oma tegelikku intelligentsust selles valdkonnas üle hindama.
• Ärge ajage enesekindlust segi kompetentsusega. Dunningi-Krugeri efekt ütleb, et mida paremaks te ennast peate, seda suurem on risk, et ülehindate ennast ja et teie areng peatub.
• Ülbus on teadmatus pluss veendumus.
• Õppimine eeldab tagasihoidlikkust, mis tekitab arusaama, et inimesel on, mida õppida.
• Teadmisi on kõige parem saada asjatundjatelt, aga loovus ja tarkus võib tulla igalt poolt.
• Kellegi teise argumente nähes suudame üsna hästi neis nõrku kohti leida, aga iseenda seisukohtade suhtes oleme me pimedad.
• Eksimine on ainuke viis kindel olla, et olen midagi õppinud.
• Konflikti puudumine ei ole harmoonia, see on apaatia.
• Me õpime rohkem inimestelt, kes meie mõtlemisprotsessi kahtluse alla seavad, kui neilt, kes meie järeldustega nõustuvad.
• Tugevad liidrid kaasavad oma kriitikud ja saavad ise tugevamaks. Nõrgad liidrid vaigistavad oma kriitikud ja muutuvad veel nõrgemaks.
• Arutelu toob esile uusi
• Rõõmustage eksimise üle. Kui märkate, et olete eksinud, võtke seda kui märki, et avastasite midagi uut.
• Tõendid näitavad, et inimesed on rohkem huvitatud kandidaatidest, kes tunnistavad oma nõrkusi, selle asemel et kiidelda või ennast teeseldud tagasihoidlikkusega huvitavaks teha.
• Õppige midagi uut igalt inimeselt, keda kohtate. Igaühel on mõni teema, mida ta tunneb teist paremini.
• Muutume eriti vaenulikuks siis, kui püüame kaitsta seisukohti, millest sisimas teame, et need on väärad.
• Hea kuulamine on midagi rohkemat kui vähem rääkimine. See on kogum oskusi, mis puudutavad küsimist ja reageerimist. See saab alguse sellest, et tuntakse pigem rohkem huvi teise huvide vastu, mitte ei püüta anda hinnangut tema staatusele või tõestada enda oma.
• Harjutage veenvat kuulamist. Kui püüame teiste meeli avada, saavutame tihti rohkem kuulamise kui rääkimisega.
• Kuulamine on üks viis kinkida teistele midagi, mis on kõige napim ja hinnalisem: meie tähelepanu. Kui näitame, et hoolime neist ja nende eesmärkidest, on nad palju rohkem valmis meid kuulama.
• Psühholoogid on avastanud, et inimesed eiravad või isegi eitavad probleemi olemasolu, kui neile ei meeldi selle lahendus.
• Klassi priimused ei ole tõenäoliselt tuleviku visionäärid. Nad tavaliselt sobituvad süsteemi, mitte ei korralda seda ümber.
• Korduvalt on näidatud, et parim viis õppimiseks on õpetamine.
• Head õpetajad tutvustavad uusi mõtteid, aga suurepärased õpetajad tutvustavad uusi mõtlemisviise.
• Psühholoogiline turvalisus tähendab, et luuakse austuse, usalduse ja avatuse õhkkond, kus inimesed saavad esitada oma muresid ja ettepanekuid ilma tagajärgi kartmata. See on õppimiskultuuri alus.
• Muutke vaidlusaluste teemade käsitlus komplekssemaks. Igal lool on rohkem kui kaks külge. Selle asemel et kohelda polariseerivat teemat nagu mündi kahte külge, vaadelge neid läbi paljude läätsede. Hallide varjundite nägemine võib meid avatumaks muuta.
• Uuringud näitavad, et kui peame reaalajas oma otsust mõjutavaid protseduure selgitama, mõtleme kriitilisemalt ja töötame eri võimalused põhjalikumalt läbi.
• Ärge küsige lastelt, kelleks nad tahavad saada. Nad ei pea ennast määratlema karjääri järgi. Üksainus identiteet võib kõigile teistele ukse sulgeda. Selle asemel et nende valikuid kitsendada, aidake neil oma võimalusi avardada
• Karjääri valimine ei ole nagu hingesugulase otsimine. On võimalik, et teie ideaaltööd ei ole veel leiutatud. Teie tulevast mina ei ole veel olemas ja teie huvid võivad aja jooksul muutuda.
• Psühholoogid on leidnud, et mida rohkem inimesed õnne väärtustavad, seda vähem õnnelikud nad sageli on.
• Õnnelikkus sõltub tihti rohkem sellest, mida teeme, kui sellest, kus oleme. Tegevus – mitte ümbrus – loob tähenduslikkuse ja kuuluvustunde.
• Avatud süsteeme juhib vähemalt kaks võtmeprintsiipi: sama eesmärgini viib alati mitu teed ja samast lähtepunktist võib jõuda mitme eri eesmärgini.
• Parim, mida saame nii töös kui ka elus teha, on planeerida seda, mida saame õppida ja anda järgneva aasta või paari jooksul, ja jääda avatuks selle suhtes, mis edasi juhtub.

TSITAATE:

• „Aus vaidlus on kõigest protsess, mille käigus üksteise silmast pinde välja tõmmatakse, nii et kõik võiksid selge pildi saada.“ – Wilbur.
• Bridgewateri asutaja Ray Dalio on öelnud: „Kui sa ei vaata endale tagasi ega mõtle: „vau, kui loll ma aasta tagasi olin“, siis on selge, et sa viimase aastaga palju ei õppinud.“
• “Progress on võimatu ilma muutuseta; ja need, kes ei suuda muuta oma seisukohti, ei suuda muuta midagi.” – George Bernard Shaw
• Arvutiteadlase Paul Grahami eriarvamuste hierarhias on vaidlemise kõige kõrgemal tasandil keskse idee ümberlükkamine ja kõige madalamal isiklik solvamine.
• „Ma arvan, et see on üks kasutumaid küsimusi, mida täiskasvanu saab lapselt küsida,“ kirjutab Michelle Obama. „Kes sa tahad olla, kui suureks kasvad? Just nagu suureks kasvamine oleks lõplik. Just nagu mingil hetkel sa saaksid kellekski ja siis ongi kõik.“
• „Ainult need on õnnelikud, kelle vaim on keskendunud mõnele muule objektile kui iseenda õnn; teiste õnnele, inimkonna täiustamisele, isegi mõnele kunstile või eesmärgile, mis ei ole mitte vahend, vaid eesmärk iseeneses. Püüeldes sel viisil millegi muu poole, leiavad nad õnne oma teekonna käigus.“ – filosoof John Stuart Mill.