1. Avaleht
  2. Inspireeriv
  3. Kinos Kosmos IMAX linastub auhinnatud dokfilm sõjaveteranide ravikogemusest
Kinos Kosmos IMAX linastub auhinnatud dokfilm sõjaveteranide ravikogemusest

Kinos Kosmos IMAX linastub auhinnatud dokfilm sõjaveteranide ravikogemusest

3. oktoobril saab kinos Kosmos IMAX näha uhiuut auhinnatud dokumentaalfilmi „From Shock to Awe” (USA 2019), mis heidab pilgu sõjakoleduse tõttu raske psühholoogilise trauma all kannatavate veteranide ümberkujunemisrännakule.

Sõjatandrilt koju pere juurde naasnud sõdurid räägivad ausalt võitlusest ärevushäirega, mis ei
lase neil tavaellu naasta. Rahu ei too ka kümned retseptiravimid.
Posttraumaatiline stressihäire viib USAs enesetapuni umbes 22 sõjaveterani päevas. Olukord on nii hull, et kodudes kaotatakse depressioonilohele juba rohkem mehi ja naisi kui sõjas. Elusid saaks päästa taime abil, mille üks keemiline ühend on aga keelatud. Eesti keeles ilmus äsja ka mahukas raamat „Ayahuasca antoloogia. Kohtumised Amasoonia püha taimega“, mille üks koostaja Luis Luna (Colombia) 3. oktoobril Tallinnas kinos Kosmos IMAX sellest räägib. Luis Luna juhib Brasiilias uurimiskeskust, mis koondab ülemaailmset võrgustikku kõige eesrindlikematest teadlastest ja aktivistidest antropoloogia, etnobotaanika, psühhoteraapia, psühhofarmakoloogia, nägemuskunsti ja teadvusuuringute valdkondades.

Filmis saavad veteranid võimaluse järelevalve all proovida ayahuasca toimet – see on püha jook, mida kasutatakse vähemalt seitsmekümnes põlisrahvaste hõimus peamiselt Ülem-Amasoonias ja Orinoco jõgikonnas ennustamisel, tervendamisel ja teistel kosmogoonilistel ja šamanistlikel eesmärkidel. Veteranid jagavad oma hämmastavaid kogemusi.

„Ayahuasca (teiste nimedega yajé, natem, caapi, nishi, kamarampi ja veel tosinaid teisi kohalikke nimesid) on vaid üks paljudest psühhotroopsetest jookidest, mida inimesed on läbi ajastute valmistanud, toetudes oma sügavatele teadmistele taimemaailma kohta,“ selgitatakse äsjailmunud antoloogia sissejuhatuses. „Selleks et suurema selgusega määratleda pühade taimede erinevaid rolle nii iidsetes kui kaasaegsetes ühiskondades, on Michael Winkelman välja pakkunud nimetuse „psühhointegraator-taimed“. Võttes kokku mõned nende taimede kasutamisega seotud kultuuridevahelised ühisjooned, ütleb Winkelman, et „esile kutsutud kogemused mõjutavad isiksust järgnevates valdkondades: isikliku suhte loomine müütiliste aegade reaalsusega; suhete arendamine loomade vaimse maailmaga, mis on väe ja enese identifitseerimise allikaks; ego lahustumine või surm ning selle uuestisünd ja transformatsioon; sotsiaalsed rituaalid, mis soodustavad ühiskondliku identiteedi kujunemist, grupi integratsiooni ja sidusust, ning kinnitavad kultuurilisi väärtusi ja uskumusi“. Ta jätkab, öeldes et „nende taimede laialdaselt levinud kasutamine, mis on samaaegselt nii terapeutiline, religioosne, vaimne kui ka raviv, juhatab meid inimteadvuse olemuse ja vaimsuse mõistmiseni“.“

Avadame raamatust „Ayahuasca antoloogia. Kohtumised Amasoonia püha taimega“ katkendi, mis räägib šamanismist:

„Šamanism, olles individuaalsete soorituste jada aegruumi dünaamilises kogumis, on samaaegselt vahendamise ja kodustamise protsess.

Kui šamaan on definitsiooni poolest see, kes käib teispoolsuses või ületab aegruumi piire, siis ületab ta ka etnilisi piire ja konsulteerib šamaanidega teistest rahvusrühmadest, vahetades üldjuhul tehnikaid, kuidas kohanduda keskkonnas, mida ajalooliselt ei iseloomusta mitte isoleeritus, vaid rohke ja pikaaegne kultuuridevaheline tunglemine. See protsess hõlmab ka kõikide väemetafooride šamanistlikku omastamist, kaasa arvatud raamatud, raadiod, võlutikud, valged tabletid, apteegid, kaasaegsed sõjarelvad ja UFOd. Tuleviku šamaanid avavad kindlasti ka internetis vaimseid väravaid. See on täiesti kooskõlas sellega, mida Josep M. Fericgla on nimetanud ayahuasca „adaptogeeniliseks funktsiooniks“ – see on miski, millega inimene samastub selleks, et muuta ennast või ümbritsevat reaalsust.

Fericgla pakub välja, et „ayahuasca tarbimine tekitab dialoogilise teadvuse“, mis hõlbustab „eneserefleksiooni kui egotsentrismi vältimiseks hädavajalikku strateegiat (radikaalse etnotsentrismi lähtekoht)“. Teisisõnu, Fericgla nägemuses on ayahuasca lahenduseks rahvustevahelisele konfliktile; iseasi, kas tema ideed ka šamanistlike praktikatega kooskõlas on, kus ayahuasca-kogemuste kaudu antakse edasi tarkusi, otsitakse väge ja püütakse iga hinnaga alal hoida ohustatud etnilist identiteeti, mille kohta võib näiteid leida Alberto Prohaño ja Fernando Payaguaje jutustustest. Mis puudutab ayahuasca’t kui töövahendit, siis Oscar Calavia Sáez eristab kaasaegset new age’likku ayahuasca kontseptsiooni vanemast, sõjakamast püha joogi kontseptsioonist, milles ayahuasca on tõhus abiline sõjapidamiseks ja oma vaenlase alistamiseks.

Janet M. Chernela jääb seisukohale, et lääne ajaloolased tõstavad esile „kõneleja kui indiviidi olulisuse, kelle subjektiivseid mõttekäike, kavatsusi, tajusid, huve, eesmärke, tõlgendusi ja esitusviise on kõiki vaja arvesse võtta“. Arutluskäiku jätkates lisab ta siiski, et „samal ajal kui sotsiaalajaloolased tuginevad andmetele, mis on saadud inimeste kirjutatud käsikirjadest, transkribeerivad etnograafid helisalvestistelt loomulikku kõnet, milles individuaalne panus on tihti ähmane“. Keskendudes indiviidile ja kõnele kui kultuuriliste muutuste teljele (mis on nii mitmetes ayahuasca müütides ja lugudes), ei kohelda uute antropoloogiliste lähenemisviiside kohaselt põlisrahvaid enam kui ajaloo muutustest väljaspool asuva staatilise kultuuri ajatuid liikmeid, vaid pigem kui ajaloo loojaid. Käesolev antoloogia kergendab teatud laadi müütilis-ajaloolise mõistmiseni jõudmist (kooskõlas ideedega, mida väljendas Dennis Tedlock oma sissejuhatuses „Popol Vuh’ile“). Ayahuasca on vahend, mille abil saada ühendust esivanemate meeleseisundiga, see on võimalus minna müüdi sisse ise selle peategelaseks olles, mis on üks viis mõista César Calvo „The Three Halves of Ino Moxo“ (katkend sellest tekstist on meie raamatu IV osas). Ino Moxo poolt esile manatud loodusmaailm on elav mälestus loomisest. Sellest hoolimata pole Calvo jutustuse maailm lahutatud ajaloolisest ajast: aeg-ajalt meenutab kirjanduslik peakangelane, kes on kaudselt seotud autori endaga, 1880. aastast kuni 1914. aastani kestnud kautšukibuumi ja selle katastroofilisi tagajärgi Amazonase madaliku põlisrahvastele. Vaimude kohanemisvõime peegeldab inimajaloo muutusi. See kehtib ka peruulase Pablo Amaringo maalide kohta, kus mineviku ja kaasaja vaimsed olendid on järjestatud eklektiliselt nii, et nende ühendatud jõud moodustab kineetilise nägemusliku panoraami.“

Rohkem infot Ayahuasca teadusõhtu kohta leiab SIIT!

Piletid on müügil SIIN!

Head Uudised GoodNews