KATKEND RAAMATUST I “Buddha aju”: meelerahu eeldab, et inimene ei tegutse tundevarjundi ajel

Rich Hansoni ja Richard Mendiuse raamatus “Buddha aju. Õnne, armastuse ja tarkuse praktiline neuroteadus” selgitatakse, kuidas uusimaid neuroteaduse avastusi ja mitme tuhande aasta vanuseid vaimseid praktikaid kombineerides enda aju samm-sammult ümber seadistada nii, et luua oma ellu rohkem õnne, armastust ja tarkust.

Aju mõjutab olemust ja igapäevaelu

Meie aju on organ, mis mõjutab otseselt ja oluliselt nii meie olemust kui igapäevaelu. Oskus oma aju kasutada ja juhtida on suur kingitus nii iseendale kui ka neile inimestele, kelle elu me puudutame. Raamatus selgitatakse, kuidas aju loob näiteks kas muret või sisemist kindlust, südamevalu või armastust, viha või rahumeelsust, segadust või selgust, kannatusi või nende lõpetamist.

Lugeja leiab raamatust vastused, kuidas…

• vastu võtta rohkem positiivseid kogemusi, et tunda end õnnelikuma ja enesekindlamana;
• tulla toime meeleolu languse, püsimatuse, suhteprobleemide, ärevuse, stressi, hingevalu, haavatavuse ja vihaga;
• arendada närviühendusi, mis loovad empaatiat, kaastunnet ja armastust ning vähendavad tusameelt ja pahatahtlikkust;
• tuua meditatsioonipraktika iidsed ja sügavamõttelised õpetused moodsasse ja tormilisse ühiskonda, et saada parem tunnetus maailmaga üksolemisest, suurendada tähelepanuvõimet, rahulikkust ja kohalolu;
• saada energiat, mida aju vajab hea tuju tekkimiseks, ärevuse rahustamiseks, mälu- ja keskendumisvõime parandamiseks.

“Buddha aju” esitleb psühholoogia, neuroloogia ja vaimsete praktikate enneolematut ristumist ning on rikastatud praktiliste töövahendite ja oskustega, mida saab kasutada igapäevase heaolu ja meelerahu tõstmiseks.

Avaldame raamatust katkendi, mis räägib meelerahust.

Meelerahu

Meelerahu eeldab, et inimene ei tegutse tundevarjundi ajel. Näiteks ei liigu ta automaatselt millegi poole vaid seetõttu, et see miski on meeldib. Zen’i kolmanda patriarhi sõnul: „Suur Tee ei ole raske neile, kel puuduvad eelistused.“ (Kornfield, 1996: 143). Leia iga päev hetk aega – kas või minut – selleks, et sihilikult lasta vabaks eelistused ja eelarvamused, mida asjade suhtes tunned. Suurenda selleks kõrvale pandud aega iga päevaga üha enam. Nõnda suunavad su tegusid valdavalt su väärtused ja voorused, mitte aga ihad, mis on vai reaktsioonid positiivsetele või negatiivsetele tundevarjunditele. Meelerahu hõlmab parasümpaatilise süsteemi aktiveerimist. Tee nimekiri olukordadest, mis kutsuvad sinus esile tugeva ahnuse või põlguse (laias mõistes), alates kergetest tõugetest ja lõpetades sellistega, mis on samaväärsed üürgava häirekellaga. Seejärel hakka nimekirja läbi töötama, alustades lihtsamatest olukordadest ja keskendudes sihilikult suurema meelerahu sisendamisele. Selleks võid kasutada 5. peatükis kirjeldatud võtteid, muuhulgas näiteks jõulist väljahingamist, hirmu teadvustamist või pelgupaiga otsimist.

Sisemist rahu võib igatahes säilitada ka rasketes oludes. Järgnevat kaks väga erinevat näidet, millel on sellegipoolest ühised meelekindluse jooned:

Kujuta ette, kuidas Ameerika jalgpallur Joe Montana oma meeskonda mänguplatsil rünnakule juhib, samal ajal kui 150-kilosed kaitsemängijad teha jalust rabama tormavad. Meeskonnakaaslased ütlesid tema kohta, et mida pöörasemaks ja meeleheitlikumaks mäng kiskus, seda rahulikum oli Joe. Mina ja mu naine naljatlesime, et kui kätte jõuavad Super Bowli lõpuminutid ning mängu võitmiseks tuleb sooritada 70meetrine touchdown, siis tunneks Joe end nagu kala vees!

Mõtle ka suurele India pühakule Ramana Maharshile, kes suri 1950. aastal. Elu lõpuaastail arenes tema käsivarres vähkkasvaja. Kuigi see haigus oli tõenäoliselt väga valus, säilitas ta viimastel elupäevadel rahuliku ja armastava suhtumise. Kord oli ta kauni naeratuse saarel oma kätt silmitsenud ja öelnud lihtsalt: „Vaene käsi.“

Budismis on kasutusel metafoor elu erinevate tingimuste kohta. Neid kutsutakse kaheksas maiseks tuuleks: nauding ja valu, kiitus ja laitus, võit ja kaotus, kuulsus ja kurikuulsus. Mida suuremaks kasvab su meelekindlus, seda väiksem mõju on neil tuultel sinu mõistusele. Sinu õnn ei sõltu enam välistest tingimustest ega nõua, et saaksid tiibadesse hea tuule.

Meelekindlusest!

• Meelekindlus tähendab reaktsioonidele mitte reageerimist, olnu need millised tahes.
• Meelekindlus loob puhvertsooni kogemuste tundevarjundite ümber, nii et sa ei reageeriks neile oma hirmude ajel. Meelekindlus on nagu kaitselüliti, mis takistab mõistuse tavalist tegutsemisjada, mis saab alguse tundevarjundist, liigub edasi himustamiseni, klammerdumiseni ja lõpuks kannatusteni.
• Meelekindlus ei tähenda külma, ükskõikset või apaatset suhtumist. Oled maailmas kohal, aga ei lase end sellel häirida. Meelekindluse avarus on suur tugi kaastundele, lahkusele ja teiste inimeste õnne üle rõõmustamisele.
• Igapäevaelus ja meditatsioonis on võimalik meelekindlust süvendada nõnda, et muutud teadlikumaks kogemuste tundevarjunditest ega lase end neil kaasa haarata. Tunded tulevad ja lähevad, ei tasu neid taga ajada ega nende vastu võidelda.
• Meelekindlus on aju jaoks ebaharilik seisund. See ei põhine limbilise süsteemi prefrontaalse osa pärssimisel, vaid hoopis limbilise süsteemi tegevusele mitte reageerimisel. Täenäoliselt nõuab see nelja närvitingimuse kehtimist: prefrontaalse ajukoore ja eesmise vöökääru aktiveerimist mõistmise ja kavatsuse kinnistamiseks; mõistuse stabiilsust, mida esialgu ajendab eesmise vöökääru jälgimistegevus, aga mis seejärel organiseerib end ise: suurte ajupiirkondade kaasahaaramine kiirete gammalainete poolt, et luua suurt avarust kujutav vaimne kogemus: ning parasümpaatilise süsteemi aktiveerumine, summutaks limbilise / SNS/HPA-telje süsteemide tagasisideahelat, mis vastasel juhul looksid nõiaringi, kus stressitõrje süsteem reageerib omaenese reaktsioonidele.

Raamatu saab tellida kirjastuse Million Mindseti e-poest!