Kas teadsid, et jooga …
Nancy J. Hajeski kirjutatud ja Heliose kirjastatud „Põhjalik jooga käsiraamat“ uurib hea joogapraktika aluseid ja sobib nii algajatele kui ka kogenud joogaõpilastele. Jooga – paljudes seostub see sõna rahulike tundidega täpselt hoitud poosides, võib-olla koos vaimse ärkamise otsingutega. Kuid mis see tegelikult on ja kuidas seda kodus praktiseerida võiks?
Raamat „Põhjalik jooga käsiraamat“ aitab leida, milline paljudest joogastiilidest vastab sinu treeningvajadustele, harjuta asendeid ja seejärel saad edasi liikuda „Joogaseeriate“ peatüki juurde, mis soovitab järjestikku kasutatavaid asendeid.
Nõuandeid joogaõpetajalt, kuidas joogat teha
MaiWistiku looja, joogatreener ja loodusterapeut Mai-Liis Kivistik sõnab, et joogat saab küll omal käel õppida, kuid ta soovitab algajal siiski võtta mõned eratunnid, et käia koos üle kehahoid, saada paika hingamine ning kontrollida, mis asendites on mugav olla. Üksi alustades ei pruugi inimene end päriselt näha ja ainult oletab, et võtab õige asendi. Tegelikkuses on aga vaja asendit mugandada, et mitte liiga teha või end sootuks vigastada. Kui soovid aga hakata joogat õppima raamatu abil, soovitab Mai-Liis teha praktikaid peegli ees.
Kuid pea silmas seda, et üle valu ei tohi kunagi ühtegi harjutust sooritada. Kehale tuleb aega anda ja regulaarselt joogat praktiseerida, siis tulevad ka tulemused. Märka iseenda liikumist asanate vahel ning seda, mis sind kinni hoiab, astumaks sammukese sügavamale oma isiklikus praktikas. Kõik, mis toimub joogamatil, on peegeldus argielust ja vastupidi.
Aga kas teadsid, et jooga … sai alguse enam kui 5000 aastat tagasi Põhja-Indias Induse orus, kus Indus-Sarasvati tsivilisatsioon pani aluse joogale kui füüsiliste harjutuste süsteemile ja ühtlasi teekonnale vaimse kasvu saavutamiseks?
View this post on Instagram
Avaldame raamatust “Põhjalik jooga käsiraamat” põnevat infot jooga kohta:
- Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et 20. sajandi teises pooles pead tõstnud “tervisespordi ajastul” oli jooga üks paljudest treeninguliikidest, mille populaarsus kasvas. Ent kui paljud uudsed treeningustiilid on sära kaotanud, on jooga oma positsiooni üha tugevdanud.
- Jooga on üks mitmekülgsemaid õpetusi treenituse ja vastupidavuse suurendamiseks, tasakaalu arendamiseks, keha pingutamiseks ning pingete, ärevuse, stressi ja füüsiliste hädade leevendamiseks. Jooga austajad, sealhulgas paljud kogenud treenerid teavad, kui lihtne on seda liita ükskõik millisesse treeningkavasse.
- Jooga varajane praktiseerimine, mida tuntakse eelklassikalise joogana, sai alguse enam kui 5000 aastat tagasi Põhja-Indias Induse orus. Indus-Sarasvati tsivilisatsioon pani aluse joogale kui füüsiliste harjutuste süsteemile ja ühtlasi teekonnale vaimse kasvu saavutamiseks. Seda lihvisid braahmanid, pühasid veda‘sid õpetanud preestrid ja müstilised selgeltnägijad.
- Sõna “jooga” (sanskriti keeles yoga) on seotud verbijuurtega yuj, mis tähendab eelkõige, “(hobuse) ette rakendamist”, aga ka “pingutamist”.
- Jooga peamine eesmärk on ühendada keha, vaim ja hing tervikuks. Selle saavutamiseks kasutatakse kolmeetapilist lähenemist: füüsilised asendid, hingamise kontrolli meetodid ja vaimse kohalolule keskendumine, mida nimetatakse meditatsiooniks.
- Umbes 20. sajandi vahetusel rändas mitu joogameistrit Indiast välja oma õpetusi jagama. Swami Vivekananda esinemine Chicagos 1893. aasta maailmareligioonide parlamendis tõi ohtralt tema järgijaid.
- Tänu sellistele gurudele nagu Yogendra, Kuvalayananda, Seetharaman Sundaram ja Krsnamacarya muutus nüüdisaegne jooga esimest korda nähtavaks 1920-ndatel. Kuid alles aastal 1947, kui India Devi (õige nimega Eugenie Peterson, 1899-2022) avas Hollywoodis oma ülimenuka “staaride joogastuudio”, läks jooga läänes tõepoolest massidesse.
Raamatu saab tellida kirjastuse Helios e-poest!
