Avaleht Inspireeriv Puust ja punaseks: mis on emotsioonid? Emotsioonid on inimeseks olemise lahutamatuteks koostisosadeks ning need eristavad meid robotist
Puust ja punaseks: mis on emotsioonid? Emotsioonid on inimeseks olemise lahutamatuteks koostisosadeks ning need eristavad meid robotist

Puust ja punaseks: mis on emotsioonid? Emotsioonid on inimeseks olemise lahutamatuteks koostisosadeks ning need eristavad meid robotist

Holistilise Teraapia Instituudi lõpetanud terapeut, harfimängija, muusikalooja ja sisemist tasakaalu suurendavate praktikate õpetaja Kreet Rosin-Pindmaa andis välja uue raamatu „Elamise loomulik kergus: häirivate emotsioonide mõju vähendamine koputusteraapia ja hiina meditsiini abil“. Ta selgitab raamatus, et emotsioonid on inimeseks olemise lahutamatuteks koostisosadeks ning need eristavad meid robotist.

Emotsioonid on inimeseks olemise lahutamatuteks koostisosadeks ning need eristavad meid robotist.

Emotsioonid on loomulik osa inimkehastusest

Kreet lisab, et mitte üksnes loomulik, vaid ka vajalik. Hiina meditsiini teooria kohaselt ei ole ükski emotsioon ei negatiivne ega positiivne. Need on energia liikumist mõjutavad ”jõud”. Sellised jõud, mille mõju ei jää reeglina märkamata, vähemalt mitte kõrvaltvaatajaile.

Meie tunded ja emotsioonid annavad meile märku sellest, mis toimub meie mõtete tasandil. Need on justnagu tagasisidemehhanismiks selles osas, millist rada me hetkel käime – kas oleme endale panustaval rajal või sellest kõrvale kaldunud. Emotsioonid ja tunded on nagu postiljonid, kes toovad meile sõnumi selle kohta, millele meil tasub hetkel tähelepanu pöörata.

Emotsioonid ja tunded on nagu postiljonid, kes toovad meile sõnumi selle kohta, millele meil tasub hetkel tähelepanu pöörata. 

Foto: Shutterstock.com

Põhiemotsioonid ja teisesed emotsioonid

Ühe teooria kohaselt on igal inimesel olemas sünnist saati põhiemotsioonid. Need on omased enamikele inimestele, olenemata kultuurist.

Kreet selgitab, et need elu alguses mitteteadvustatud emotsioonid on evolutsiooni käigus osutunud toimivateks esmaste vajaduste rahuldamisel. Nende eesmärk on aidata kohaneda ja tulla toime erinevate olukordadega. Mõned emotsioonid, nagu nt viha ja hirm, on inimesse sisse kodeeritud juba inimajaloo sünnist alates.

Kreet Rosin-Pindmaa. Foto:

Põhiemotsioonide kontseptsiooni algus ulatub tagasi vähemalt esimesse sajandisse, mil Hiina entsüklopeedias „Book of Rites“ olid välja toodud inimese seitse tunnet: rõõm, viha, kurbus, hirm, armastus, mittemeeldimine ja meeldimine. Kahekümnendal sajandil eristasid emotsioonide uurijad kuute põhiemotsiooni, milleks olid: viha, rõõm, üllatus, kurb, hirm, vastikus.

Robert Plutchik esitas teooria kaheksast põhiemotsioonist, mille ta jagas neljaks vastandite paariks: rõõm-kurbus, viha-hirm, usaldus-usaldamatus, üllatus-ootus.

Ameerika psühholoogi Paul Ekmani emotsioonide klassifikatsiooni (mille ta lõi 1960ndatel) kuulus algselt kuus põhiemotsiooni: viha, rõõm, üllatus, kurbus, hirm ja vastikus. Hiljem lisas ta veel ühe, milleks oli „põlgus“.

Seega, Ekmani teooria kohaselt eksisteerib seitse peamist emotsiooni, milleks on:

  • Viha (tekib tavaliselt siis, kui meid takistatakse meie plaani elluviimisel, või kui meid
    koheldakse ebaõiglaselt).
  • Rõõm (sellega kaasneb lühiajaline enesega rahulolu, rahulolu keskkonna ja kogu maailmaga).
  • Üllatus (kestab kõigest mõne sekundi, möödub kohe, kui saame toimuvast teada, ja muutubhirmuks, rõõmuks, kergenduseks, vihaks või vastikuseks või mõneks muuks emotsiooniks,sõltuvalt sellest, mis meid üllatas, või pärast üllatust ei saa enam täheldada ühtegiemotsiooni).
  • Kurbus (seda võivad põhjustada erinevat laadi kaotused, sh eseme, inimese, eesmärgi vmt).
  • Hirm (selle tundmise ajal on meil mõnda aega keeruline kogeda mõnda muud tunnet võimõelda millelegi muule, ning meie meel ja tähelepanu on keskendunud ohuallikale).
  • Vastikus (mida võivad lisaks maitsetele, lõhnadele, puudutustele, visuaalsetele piltidele võihelidele põhjustada ka inimeste tegevused, välimus või nende ideed).
  • Põlgus (mille puhul on tegu suures osas sallimatusega ning mõnikord ka üleolekutundega teiseinimese või mingi grupi suhtes).

Lisaks põhiemotsioonidele on inimestel võime tunda ka nn teiseseid emotsioone, mida peetakse põhiemotsioonide kombinatsioonideks – sel juhul toimivad põhiemotsioonid ehitusblokkidena komplekssematele tunnetele. Rosin-Pindmaa selgitab, et näiteks uhkustunne võib tekkida mingi konkreetse tegevuse edukaks hindamise tulemusena, mis sisaldab endas rõõmu või tunnet, et midagi sai hästi tehtud.

Foto: Shutterstock.com

Lisaks teisestele emotsioonidele eristatakse veel ka sotsiaalseid ja mittesotsiaalseid emotsioone. Sotsiaalsed emotsioonid on seotud teiste inimeste või suhetega. Nende tüüpilisteks näideteks on häbi, armukadedus ja süütunne. Kuid mõni emotsioon, nt hirm ei ole sotsiaalne, sest hirmu võib tunda ka täiesti üksi olles (nt kõrgusekartus, hirm hiirte ees vmt).

Loomulikult võib hirm olla seotud ka inimeste või suhetega, näiteks hirm, et partner jätab maha. Kusjuures suhte all ei pea Kreet silmas mitte ainult lähisuhet, vaid ka kõikvõimalikke teisi suhteid, näiteks tööalaseid.

10 head mõtet raamatust: 

  1. Puhta rõõmu ilmnemise eelduseks on tasakaalus südameenergia.
  2. Sina oled oma emotsioonide looja, mitte ohver!
  3. Emotsioonid ja tunded on nagu postiljonid, kes toovad meile sõnumi selle kohta, millele meil tasub hetkel tähelepanu pöörata.
  4. Enda emotsioonidega tegeleda on võimalik ainult sinul.
  5. Kui soovid kogeda sisemist rahu, elurõõmu ja rahulolu, on vaja tasakaalu sinu energiasüsteemis.
  6. Kuidas lõpetada sõda? Selle eelduseks on emotsionaalse sõja lõpetamine iseendas. Rahu maailmas saab alguse rahust meis enestes. Kui soovid maailma tervendada, armasta ennast tasakaalu.
  7. Süütunnet kogedes või kedagi teist süüdistades tasub endale meenutada, et iga inimene annab endast alati parima, vastavalt oma teadlikkusele, kogemuste pagasile ning hingehaavadele.
  8. Kui meil on mingi idee, mõte, inspiratsioon või taipamine, võtab see meie meeles kuju võimalikkuste valdkonnas, mis mõjutab kõike. Kui me usume millegi olevat tõese, siis sageli saabki see reaalsuseks.
  9. Muutes oma taju, muudame seda, mis meie arvates on võimalik. Kui muutub see, mida usume olevat võimalik, muutub meeles olev energia ning selle tulemusel muutuvad meie teod.
  10. Kui keskendud valule ja tehtud ülekohtule, jätkad kannatamist. Kui aga keskendud õppetunnile, mida see kunagine kogemus pakkus, jätkad arenemist ning koged ilmselt suuremat meelerahu ja rohkem elurõõmu.

Raamat “Elamise loomulik kergus” on müügil Apollo ja Rahva Raamatu poodides.