Jackie ja Jackie: ahv ja koer, kes on paistnud silma erakordse vaprusega
Ajaloos on olnud palju loomi, kes on saanud hakkama millegi erakordselt vapraga. On loomi, kes päästavad inimesi laviinide alt ja kes oskavad ennustada maavärivaid, aga ka loomi, kes on olnud vaprad lahingutes. Just sellistest loomadest räägibki Allen Espenbergi raamat “77 lugu lahingutes osalenud loomadest”.
Heade uudiste portaal avaldab lood Jackiest ja Jackiest – sama nimega ahvist ja koerast, kes on ajalukku kirjutatud.
Ahv Jackie
1915. aasta augustis vandus lõuna-aafriklane Albert Marr truudust Suurbritanniale ja liitus 1. Lõuna-Aafrika jalaväebrigaadi 3. Transvaali rügemendiga. Enne rindele minekut palus Marr ülemustelt luba võtta kaasa oma lemmikloom – ahv Jackie, kelle ta oli mõne aasta eest leidnud oma talu lähedalt. Pärdiklaste sugukonda kuulunud Jackie oli liigiliselt karupaavian ehk tšakma. Üllatuslikult saigi Marr loa ning kahekesi osaleti kolme aasta jooksul lahingutes Aafrikas, Prantsusmaal ja Belgias.
Rindel märgati peatselt, et Jackie näol on tegemist väga sõbraliku ja targa loomaga, kellest peatselt sai väeosa mitteametlik maskott. Talle anti koguni munder ja eraldusmärgiga peakate. Jackie oli tõeline sõdur, kes ei istunud lahingute ajal varjendis, vaid roomas mööda kaevikuid. Ta õppis ohvitseridele au andma, täitma käsklusi „Valvel!” ja „Vabalt!”, kahvli ja noaga sööma, nõusid pesema, isegi tubakat suitsetama.
Eriti kasulik oli Jackie tunnimehena, sest ta suutis vaenlase liginemist kuulda inimestest kiiremini ning see päästis nii mitmelgi korral sõdurid vaenlase ootamatute rünnakute eest. Kui laagrit ähvardas mingi oht või silmapiirile ilmusid kahtlased inimesed, hakkas Jackie valjult häälitsema ja närviliselt ringi jooksma.
Egiptuses 26. veebruaril 1916. aastal toimunud Agagia lahingus sai Albert Marr haavata ja Jackie lakkus tema veritsevat õlahaava seni, kuni jõudsid kohale meedikud.
Jackie ise sai haavata 1918. aasta aprillis Belgias Passchendaele’i piirkonnas, kui püüdis laustule all kividest ja muust materjalist ehitada endale algelist kaitsevarjendit. Mürsukild vigastas ahvi tagumist jalga, mis tuli amputeerida. Operatsiooni teinud doktor Robert Noel Woodsend kirjutas oma päevikusse: „Mõtlesime anda patsiendile kloroformi: kui ta sureks, siis oleks surm narkoosi all parem. Kunagi varem pole ma oma praktikas pidanud tuimastit andma sellisele patsiendile. Kuid Jackie haaras tuimastipudeli ja hakkas ahnelt jooma, nagu oleks tegu viskiga! Sellest piisas, et teha amputeerimine ja saada kõik korda.”
Pärast paranemist autasustati ahvi medaliga vapruse eest ja talle omistati kaprali auaste. Lisaks määrati Jackiele sõjaväepension. Ahv võttis 1918. aastal osa võiduparaadist Londonis ja 1920. aastal Pretorias.
Sõjakangelane suri 22. mail 1921 Albert Marri farmis, kui tugeva äikesetormi ajal ei pidanud looma süda pommiplahvatusele sarnanenud mürinale vastu ja seiskus. Teistel andmetel hukkus Jackie tulekahjus. Tema peremees Albert Marr aga elas 84aastaseks ja suri 1973. aastal.
Koer Jackie
Soomes elanud tuntud ärimees Tor Borg (1898–1959) tegutses Tamperes oma isa asutatud ettevõttes, mida tänapäeval teatakse Tamro Groupi nime all. Tal oli valge-mustakirju krants Jackie, kes tekitas 1941. aastal diplomaatilise skandaali Soome ja Saksamaa vahel. Põhjuseks oli Jackie oskus tõsta oma esikäppa sirgelt õhku natsitervituseks. Selline koera liigutus ärritas Saksamaa tollast juhtkonda sedavõrd, et teise maailmasõja ajal alustati koera omaniku vastu aktiivset kampaaniat.
2011. aastal Saksamaa välisministeeriumi arhiividest avastatud dokumentide järgi oli Borgi abikaasa nimetanud koera isekeskis Hitleriks, sest tal oli ebatavaline võime esitada Hitleri-tervitust „Heil Hitler!” või „Sieg heil!” ning samuti olevat koer osanud Adolf Hitleri kombel klähvida. Iga kord, kui koerale anti käsk: „Hitler!”, siis tõstis ta käpa tervituseks üles.
Hitleri valitsuse majandus- ja rahandusministeerium vahetasid Jackie teemal hulgaliselt dokumente Soome valitsusega. Näiteks 29. jaanuaril 1941 kirjutas Saksamaa asekonsul Helsingis Willy Erkelenz: „Tunnistaja, kes ei soovi oma nime avaldamist, väitis, et on näinud ja kuulnud Borgi koera reageerimas korraldusele „Hitler!” käpa tõstmisega.”
Borg kutsuti vestlusele Saksamaa saatkonda, kus ta tunnistas, et tema sakslannast abikaasa Josefi ne Neisius, kes oli tuntud natsismi vastasena, olevat koera mõnikord 1933. aastal (tol aastal sai Hitler Saksamaal võimule) kutsunud Hitleriks, kuid eitas igasuguseid tegevusi, mida võiks pidada Kolmanda Reichi solvamiseks. Ta polevat koera ka õpetanud Hitleri moodi tervitama.
Natsi-Saksamaa välisministeerium uuris kolm kuud mitmeid võimalusi Borgi Hitleri solvamise eest kohtu alla anda. Kuid neist plaanidest tuli loobuda, sest prokuratuur ei leidnud ühtki tunnistajat, kes oleks olnud nõus kinnitama soomlase kuritegusid. Samal ajal üritati Borgi ravimifi rmat saboteerida ning tema tarnijaid, sealhulgas ka tuntud ettevõtet IG Farben, sundida soomlasega ärisuhteid katkestama.
Märtsis 1941 otsustas Saksamaa riigikantselei, et kuna seda olukorda ei ole võimalik täielikult lahendada, siis pole vaja ka kriminaalasja algatada ega süüdistusi esitada. Pole teada, kas Adolf Hitler ise oli sellest intsidendist teadlik või selles loos mingit rolli etendas.
Selle juhtumi tõi avalikkuse ette ajakirjanik Klaus Hillenbrand, kes leidis vastavad dokumendid arhiivist. Ta rääkis: „Lugu koeraga näitab meile, et natsid ei olnud mitte ainult kurjategijad ja massimõrvarid, vaid ka neetult rumalad. On väga vähe asju, mille üle võib naerda, sest nende poolt tehtu oli nii jube. Kuid selle koerajuhtumiga tegeles kaks- või kolmkümmend inimest, selle asemel et valmistuda Nõukogude Liidu ründamiseks. Nad olid hullud.” Veel lisas ta: „Neil polnud midagi paremat teha kui jageleda selle koeraga.”
Jackie suri loomulikku surma (aasta pole teada), Borg suri 1959. ja tema abikaasa Josefi ne 1971. aastal
