INSPIREERIVAD INIMESED INSPIREERIVAD I Kati Orav: loovus on meis kõigis, see on meiega kaasa sündinud

Visuaalse lihtsustamise koolitaja ja praktik Kati Orav unistab maailmast, kus inimesed oskavad ja julgevad kasutada joonistamist mõtlemise ja suhtlemise tööriistana. „Visuaalne lihtsustamine on sügavalt mõtlemise, mõtestamise, mõistmise ja suhtlemise võti,“ selgitab ta tegevuse tagamaid. Ta räägib, et joonistamise näol on tegemist oskusega, mis on kõigil naturaalselt olemas, kuid mida elu kipub meis alla suruma.

Joonistamise näol on tegemist oskusega, mis on kõigil naturaalselt olemas, kuid mida elu kipub meis alla suruma.

Joonistamine on meie esimene eneseväljenduse viis

Kati toob välja, et lapsena me lihtsalt ei arva, et oskame joonistada, vaid oleme piisavalt enesekindlad, et seda teistele ka näidata. „Mida vanemaks me saame, seda enam kaob julgus ning enesekindlus joonistada,“ sõnab ta, lisades, et joonistamine on meie kõigi esimene eneseväljendamise viis.

Joonistamine on Kati sõnul üks meie loovaid võimeid, mis on varases lapseeas, eriti eelkoolieas kõige tüüpilisem looming. “Lapsed joonistavad meelsasti, ka ilma täiskasvanu poolse innustamiseta. Teinekord piisab ka kõige tühisemast stiimulist, et laps joonistama hakkaks.“

Kooliikka jõudes hakkab aga laste joonistamishuvi raugema. “See kiindumus säilib üksikutel, enamasti neil, kellel joonistamishuvi arendamist soodustab kodune kasvatus või kool,“ toob Kati välja peamise põhjuse, miks paljud täiskasvanud inimesed ei usu oma loovusesse.

Aeg on taastada usk oma loovusesse

Kati jutustab kuidas juba muistsetel aegadel kasutasid meie esivanemad joonistamist, et jutustada lugusid, kujutada oma mõtteid ning jäädvustada maailma enda ümber. “Joonistamine on meie loomuomane tegevus, sest inimestel on pärilik eelsoodumus väljendada oma mõtteid ja ideid visuaalselt,” lausub ta, selgitades, et inimese aju on loodud nii mõtlema kui ka looma ning vajab pingutust samamoodi nagu keha vajab trenni.

“Joonistamine on loomulik viis, kuidas me kasutame ja arendame oma kujutlusvõimet. See võimaldab meil tuua oma sisemised kujutluspildid nähtavale ja jagada neid teistega,” sõnab ta, julgustades täiskasvanuid oma sisemistest kahtlustest üle saama ja visuaalsele lihtsustamisele võimalust andma.

Joonistamine on loomulik viis, kuidas me kasutame ja arendame oma kujutlusvõimet.

“Kui me oskame ja julgeme mõtted oma peast silmade ette tuua, siis juhtub see, et mitte me ainult ise ei näe, kuidas ja mida me mõtleme, vaid teeme selle vajadusel nähtavaks ka teistele,“ lausub Kati ning lisab, et oma loovuse väljendamine muudab naturaalse eneseväljenduse ladusamaks ja aitab seeläbi ka elus edukam olla.

Inspireerivaid mõtteid Kati Oravalt:

• Unistan maailmast, kus kõik inimesed oskavad ja julgevad taas kasutada joonistamist mõtlemise ning suhtlemise tööriistana.
• Joonistamine ja kujutlusvõime on osa inimeseks olemisest. Nende abil saame taas avastada ja hoida endas julgust ning mängulisust, et elada tähendusrikast elu.
• Loovus on meis kõigis, see on meile kaasa sündinud. Tuleb vaid leida üles praktikad, mis võimaldavad meil kogu aeg loovad olla.
• Visuaalne lihtsustamine aitab hoida inimesele omast loomist ja loovust, mida meie aju vajab sama palju kui ratsionaalset mõtlemist.
• Kui me oskame ja julgeme mõtted oma peast silmade ette tuua, siis juhtub see, et me ainult ise ei näe, kuidas ja mida me mõtleme, vaid teeme selle vajadusel nähtavaks ka teistele.
• Visuaalne lihtsustamine aitab säilitada julgust ja mängulisust ka täiskasvanueas, suurendab meie loovust ja rahulolutunnet ning toetab vaimset tervist.
• Visuaalne lihtsustamine on hea vahend julge ja läbipaistva juhtimisega alustamiseks ja selle arendamiseks kaasavaks ning avatud koostööks. See võimaldab anda paremat ülevaadet keerukatest ideedest ning suurendab enesekindlust suhtluses, võimaldades julgemalt väljendada oma mõtteid ja ideid.
• Üha enam ja enam lapsi kaob virtuaalmaailma. Digimaailm pakub hetke naudingut ja lapsed kaotavad sideme nii tegeliku elu kui ka oma tulevikuga.
• Kõik unistused ja ideed ei peagi ellu minema. Napsa temast kinni, võta paber ja pliiats ning vaata sellele unistusele peale. Ehk, et mõtled juba natuke konkreetsemalt, et mis unistus see nüüd ikkagi on – miks see sinu jaoks oluline on ja kas tal võiks olla koht, kus ta täitub. Sa hakkad seda unistust enda omaks tegema, mis tähendab seda, et hakkad aru saama, kuidas ta sulle sobib.
• Meie julgus joonistada algab joone tõmbamisest ja sellest, mida rohkem sõbraks saame sellega, et julgeme joont tõmmata. Ehk lepime siis ka sellega, et see joon ei ole alati täiuslik.
• Me ei hakka enne mitte joonistama, vaid meil on esmalt peas mõte ja alles siis hakkame seda mõtet paberile panema.
• Visuaalse lihtsustamise efekt on nii vaimse tervise seisukohalt kui ka igasugustes muudes protsessides see, et me mõnes mõttes justkui distantseerime ennast. Saame mõtted oma peast välja, nad on paberil ja nüüd me näeme neid. Saame neile objektiivsemalt peale vaadata.
• Väidetavalt on kunst ja joonistamine üks piiravamaid uskumusi meie oskuste kohta, milleks me võimelised oleme. Sinna alla kuulub ka laulmine, sport ja erinevad oskusained.
• Kui on midagi, mida tahad osata joonistada, siis joonista maha ja see tuleb sul pagasisse kaasa.
• Mängulisus on meie kõigi käitumise muster või vajadus mängida. See on meie sees ja tuleb meie lapsepõlvest. Me peame oma töökeskkonda ja nii-öelda tõsisesse ellu tooma mängulisust rohkem sisse.