Illimar Pilt: vaevalt laps julgeb südamelt midagi ära rääkima hakata, kui teab, et saab selle eest piki pead
Kaks viimast aastat on olnud suur muutuste aeg, mis on maailma muutnud väga ootamatult ja lühikese ajaga. Pered jäeti isolatsiooni, vanemad jäid kodukontorisse ning lapsed päevapealt koduõppele. “Olukord meenutas vanakooli esimest ujumistundi, kus kassipojal võeti kraest kinni ja visati vette. Valik oli lihtne – upu või uju. Sellises olukordades on abiks kas või paari esimese elementaarse ujumisliigutuse ettenäitamine,” selgitab kolme lapse isa Illimar Pilt.
Praegune aeg soosib vanemate kohalolu laste jaoks
“Eks muutlikud ajad on kogu aeg olnud ja nii läheb ka edasi. Tänasel päeval on meil tekkinud üsna harukordne võimalus, kus tegelikult keskkond soosib laste jaoks vanemate kohalolu, mis on täna ka kõige olulisem,” räägib Pilt ja lisab, et Vargamäe aegadel tundus see natuke utoopiline, kui Andres oleks pärast rasket põllukündmist läinud üks-ühele iga oma pudinaga aega veetma.
Pilt rõhutab, et laps vajab üks-ühele aega arenguks sama palju kui igaüks meist õhku. “Enda plikade pealt näen kohe ära, kuidas õhk muutub elektrit täis ja kodune elu läheb maru närviliseks, kaklused ja vaidlused on kerged tulema,” räägib ta. “Suuremad lapsed oskavad juba ise küsida end vanaemade-vanaisade juurde ja seda täiesti üksi. Need lapsed, kes koju jäävad, saavad täispühendumuse üks-ühele nii minu kui kaasa poolt. Pärast vahetame kaasaga lapsed ja veedame nendega aega.”
Pilt toob näiteks, et tema lemmikud üks-ühele tegevused on metsa all jalutamine, müramine, koos joonistamine, meisterdamine ja tegevusvihikute täitmine. Igal lapsel on oma lemmikud tegevused mida nad teha tahavad. Tema sõnul on oluline lihtsalt jälgida, et need koos ajaveetmised oleksid regulaarsed. Vähemalt nädalas korra aitab juba nende peres õhkkonda mõnusana hoida.
Usaldusliku suhte loomine lapse ja vanema vahel
Kuidas aga luua usalduslik suhe lapse ja vanema vahel? Illimari sõnul on selle puhul esmatähtis austus nagu igas teiseski suhtes – nii paarisuhtes, suhtes äripartneriga ja tööandjaga. “Aus tasub olla nii enda kui lapse vastu. Kui loobid ikka katteta lubadusi – nagu näiteks, et kui kohe tuba ära ei korista, oled eluks ajaks multikatest ilma, teavad mõlemad osapooled, et tegu on katteta lubadusega. Ma enda puhul jälgin väga hoolega, et ma ei läheks vastuollu oma sõnade ja tegudega. Lastel on selliste olukordade märkamiseks olemas peenhäälestusega mehhanism. Ja kohe kui oled eksinud, nihutatakse piire,” selgitab ta.
Usalduse loomisele aitab tema sõnul ka kaasa, kui tunnistada oma vigu ja nõrkusi lapse ees. “Kuigi ilmselt täna vast on lapsevanemad juba ise piisavalt teadlikud, et karistust ei pea mainima hakkama kui usalduse esmast barrikaadi. Vaevalt laps julgeb südamelt midagi ära rääkima hakata, kui teab, et saab selle eest piki pead,” toob ta välja.
Usalduslik suhe aga ei õnnestu, kui puudub suhtlus. Tänasel päeval suheldakse tihti rohkem vaikides mõne helendava ekraaniga kui omavahel. Ja kui pole suhtlust, siis ei saa Illimari sõnul ka usaldusest rääkida. Ja kui ikkagi on suhtlus, siis takistusteks ongi karistamismeetodide kasutamine ja aususe puudumine.
Usalduse loomine algab juba lapse eostamise hetkest
Illimar räägib mehe seisukohast, et lapse arengule on üsna oluline, milline on keskkond raseda ema ümber. Paljugi on mehe teha, et kodune õhkkond sellel ajal oleks stressi- ja vaidlustevaba. Laps teab, et sünnib turvalisse ja hoitud keskkonda.
“Pärast sündi läheb see usalduse loomine täistuuridel edasi. Kohe peale sündi tasub isal lapsega tegelema hakata. Kõik see kussutamine ja mähkude vahetamine näitab lapsele, et peale emme on siin maailmas veel üks lähedane turvaisik. Pealegi tekib nõnda isal ja lapsel tugev side terveks eluks. Vähemalt mul on oma plikadega nõnda. Isadele ikka usaldatakse nats rohkem kui emadele, sest mingites olukordades on just isad need, kes lubavad lastele rohkem olla riskialtimad ja teha asju mida emade silmad ei kannataks,” toob ta välja.
Lapsi liialt täiskasvanute muredega koormata ei tasuks
Ehkki muutlikud ajad on ka täiskasvanutel, usub Illimar, et pigem võiks vanemad oma lapsed suurematest muredest ilma jätta. Tema sõnul lapsed lihtsalt võivad võtta endale selle rolli, et nemad on vastutavad vanema mure eest. Ja pole kena lasta lapsel seda koormat kandma hakata. “Ma ise olen terapeudi juures lahendanud oma vanematevahelisi teemasid, mille rolli lapsena kandma pidin,” tõdeb ta ja annab nõu, et kui jagada enda muresid, siis tuleb kindlasti lapsele anda mõista, et need on vanema mured ja tema ei pea nende eest vastutama.
Kõik koos kodus olemine tõmbab ikka pinged üles. Illimar ise on olnud viimased aastad kodune isa, kes töötab kodus, pole tema jaoks see olukord midagi muud. Ta tõdeb, et esmatähtsad on vanemate omavahelised suhted ning tasub vaadata, et emma-kumma vanema energiaanum liiga tühjaks ei jookseks, sest siis on tülid kärmed tulema ja selles lahingus kaotavad kõik. “Minul aitab anumat laadida metsas müttamine, meditatsioon, trenn, lugemine,” loetleb ta ja kinnitab, et kui energiat jagub ka iseendale, on omavahelised suhted ka leebemad.
