Avaleht Intervjuu HEA SÕNA! Karolin Tsarski andis tänavu naistevanglas joogatunde
HEA SÕNA! Karolin Tsarski andis tänavu naistevanglas joogatunde

HEA SÕNA! Karolin Tsarski andis tänavu naistevanglas joogatunde

Joogaõpetaja Karolin Tsarski on väga tänulik iga hea sõna eest, mis temani jõuab ja saab nendest tohutult tuge, eriti hetkedel, kui tunneb, et on ise tasakaalust väljas.

„Just siis võib ka väga lihtne lause, et „kõik on hästi“, olla sügavalt ülendav. Inimesena ikka mõistus vahel kontrollimatult ei toeta meid ja tulevad ebakindlus-, ebapiisavus- ja muud sellised mõtted ja kui keegi südamest midagi toetavat ütleb, on see väga puudutav. Olen saanud ka tagasisidet eelkõige just naiselikkuseallikakoolitusi läbi viies või koolides noortele joogat läbi viies, kus praktikate või meditatsiooni ajal välja öeldud mõtted ja sõnad on inimestele väga sügavale jõudnud, toonud vabanemisi, taipamisi, aktsepteerivust,” sõnab ta.

Kuidas leida endas julgus ja rohkem inimestele häid sõnu lausuda?

Alustada saab iseendast. Ütle endale häid sõnu, aga mitte ego upitamiseks, vaid enese sügavaks aktsepteerimiseks. Kui sa aktsepteerid ennast, siis tulevad ka komplimendid teistele lihtsamalt. Kui me läheme veel sügavamale ja ei samasta ennast oma egoga, vaid oma hingega, siis võime jõudma sügava adumiseni, et kõigil on sügavuses puhas hing ja me oleme ühenduses. Me saame treenida ennast teadlikult teistmoodi mõtlema. Siis on lihtsam esiteks siiralt näha teises positiivseid omadusi ja sealt edasi neid ka tunnustada.  Ja hirmust saab ikka üle läbi praktika. Tuleb lihtsalt seda teha isegi siis, kui kardad ja tavaliselt saad ju vastu suure kingituse, et tegid kellelegi rõõmu ja see võib innustada ja julgust juurde anda!

Ütle endale häid sõnu, aga mitte ego upitamiseks, vaid enese sügavaks aktsepteerimiseks.

Miks meil on tihti kergem öelda negatiivseid asju kui positiivseid?

See võib olla tingitud näiteks egomängudest. Kui meil endal puudub enesearmastus, siis teisi halvas valguses nähes upitame ennast kõrgemale, teisi aga kõrgele tõstes võime tunda ennast alaväärsemana. Võib ka olla, et meil endal ei ole hetkel kõik hästi, kas tervis on korrast ära või elu on esitanud raske väljakutse või emotsioonid on tasakaalust väljas ja siis on oluliselt lihtsam laskuda negatiivsusesse. Kui inimene on sügavas ühenduses iseendaga ja ise rahulolev, siis ta näeb ka välismaailma hoopis helgemalt. Samuti võib see olla tingitud sellest, et me ei kontrolli oma meelt ja olles ümbritsetud negatiivse keskkonnaga, oleme sellest teadmatult mõjutatud ja hakkame ka ise negatiivsust väljendama.

Kui inimene on sügavas ühenduses iseendaga ja ise rahulolev, siis ta näeb ka välismaailma hoopis helgemalt.

Kuidas olla julgem, vabam ja rohkem mina ise?

Taas on siin olulisel kohal keskmes olek ja iseendaga sügavas ühenduses olek, siis kõigutavad kõikvõimalikud välised faktorid oluliselt vähem ja ka teiste arvamus ei mõjuta niivõrd palju. Endaga saab kõige parema kontakti vaikuses. Vaikuse võime leida kas loodusest või näiteks meditatsiooni või mõne sarnase praktika läbi. Kui öeldakse halvasti, siis aitab alati taipamine, et kui keegi ütleb sulle halvasti, siis tegelikult kannatavad nemad palju rohkem kui sina. Sina said ühe killukese sellest negatiivsusest, aga nemad peavad ju ise päevast päeva elama negatiivsuses, mis nende sees pulbitseb ja ainuke viis neil mingit leevendust saada on see välja öelda. Teadliku inimesena saame anda endast parima, et seda mõista. Iga inimese käitumine on tema enda vastutada. Kui keegi meile halvasti ütleb, peab halvasti ütleja oma tegude tagajärgedega tegelema. Meie reaktsioon on aga meie enda vastutada. Emotsionaalselt ei ole see alati lihtne harmooniliselt halvasti ütlejale reageerida, aga me saame oma loomupärast reageerimist muuta ja arendada läbi vaimsete praktikate, nagu näiteks praktikad, mis toetavad kaastunde avaldamist ja ärkamist. Läbi praktika areneb meelekontroll ja harmoonilisem reageerimine nii iseenda kui ka teise suhtes ajapikku lihtsamaks.

ui öeldakse halvasti, siis aitab alati taipamine, et kui keegi ütleb sulle halvasti, siis tegelikult kannatavad nemad palju rohkem kui sina.

Kui hävituslik võib olla kellegi kuri sõna?

Väga hävituslik. Tihti me loome mingi kuvandi enda peas situatsioonist, aga see on puhtalt meie enda perspektiiv ja kui emotsioonid võtavad üle, on väga raske aduda või kuulata teise perspektiivi ning siis midagi haigettegevat välja öelda. Aga me ei pruugi absoluutselt näha teise inimese sisse, mis seisundis ta tegelikult on ja see üks halvasti öeldud sõna võib väga-väga hinge minna.

Mis on tänapäeva maailmas see, mida muudaksite kohe, kui see võimalik oleks?

Rõõm oleks, kui inimesed aduksid rohkem, et igal nende teol on tagajärg. Igal teol. Igal ampsul, mis sa suhu paned, igal asjal, mis sa ostad, igal sõnal, mis sa välja ütled jne. Me tihti käitume automaatsete programmide ja harjumuste järgi vastavalt sellele, mis hetkel pakub egole enim naudingut või kuhu ühiskond liigub, aga adumata, et vahest me liigume ühiskonnana pimesi ebaharmoonilises suunas. Vastutus aga ei ole kellelgi välisel, vaid ainult inimesel endal. Empaatiat, aktsepteerivust ja mõistmist võiks olla rohkem, mis vähendaks vaenulikkust teiste inimeste, loomade ja looduse vastu.

Rõõm oleks, kui inimesed aduksid rohkem, et igal nende teol on tagajärg.

Milline oli teie viimane hea tegu?

Tegusid heaks või halvaks hinnata suuremas filosoofilises plaanis inimesena on väga keeruline. Tihti see, mis me arvame, et on hea või meeldiv, võib hoopis olla halb, ja mis tundub ebameeldiv või halb, võib osutuda heaks. Inimese arengu perspektiivist aga soovitatakse joogas teha isetuid tegusid ehk teha midagi, kus pole algmotiiviks midagi vastu saada. See on iseenesest kompleksne, kuna meel oma loomu poolest ikka tahab toimida andmise-saamise baasil ja isetu tegutsemine eeldaks võimekust egost üle olla, mida tänapäeval kohtab vähe. Aga taaskord, saame anda endast parima ja proovida siiski nii hästi, kui me suudame. Seega proovin ka mina praktiseerida isetuid tegusid erinevate projektide läbi. Sellel aastal oli mu praktikaks vabatahtlik iganädalane joogatundide andmine naistevanglas. Ma sain nii valvuritelt kui ka teistelt palju hämmingus küsimusi, et miks sa seda nüüd teed, kui sa selle eest mitte mingit tasu ei saa, aga isetuse treenimise nimel teen. Oluline siin on hoida sisemist isetust, sest väline vabatahtlik töö ei ole ka alati isetu; vahel teeme seda selleks, et olla „hea inimene“ või olla tunnustatud või saada tänu või tunda ennast hästi. Need on endiselt egomängud ja seal tuleb ettevaatlik olla. Aga nagu kõigega: praktika aitab areneda.

Sellel aastal oli mu praktikaks vabatahtlik iganädalane joogatundide andmine naistevanglas.

Kuidas tõsta hea sõna taas au sisse?

Siin kehtib iidne tõde, et muuta saame iseennast. Seega saame anda endast parima, et enne kui me ütleme sõna välja, kaalume läbi, kas see on vajalik, kas see teeb kellelegi haiget ja kas me suudame sõna pidada. On väga oluline, et me ei teeks kellelegi väljaütlemistega liiga. Samuti saame ise jälgida ja anda endast parima, et kui me oleme midagi välja öelnud, siis me ka selle täidame. Isegi kui olukord muutub, tuleb hoida sõna au sees ja väljaöeldu täita.

On väga oluline, et me ei teeks kellelegi väljaütlemistega liiga.

Mida soovite pühadeajal endale, lähedastele ja kogu Eestile või miks mitte kogu maailmale?

Ma soovin, et inimesed võtaksid aja, et otsida rahu ja vaikust enda seest. Otsida armastust ja andestust enda seest. Otsida aktsepteerivust enda seest. Meeleelundid tõmbavad meid väljapoole ja me saame ennast nii lihtsalt välisesse ära kaotada, kritiseerida ja anda hinnanguid välisele. See on aga lihtsalt peegeldus meie enda sees olevast rahulolematusest. Seega soovin rahu südametesse.

Ma soovin, et inimesed võtaksid aja, et otsida rahu ja vaikust enda seest.

Kommentaarid