EESMÄRKIDE SEADMISE ABC I Kuidas seada endale eesmärke ja minna edasi, kui motivatsioon saab otsa?

Rikardia coach ja mentor Britta Burket oli pikalt töötanud personalijuhina ning tundis, et tal oleks vaja õppida koolitamist. Ta otsis terve interneti läbi, aga ühtegi sobilikku koolitajate koolitust ei leidnud. Naine sattus aga hoopis coachingu kirjelduse peale ning tundis, et just see on see, mida ta otsinud on. Peale praktilisi harjutusi, enda peal katsetamist ning tajumist, kuidas coaching teda ennast kõnetas, tekkis Brittal soov seda ka teistele pakkuda.

Britta teekond coachingu juurde

Töötades personalijuhina hakkas Britta tundma, et tal oleks vaja õppida koolitamist. Tol hetkel oli tema töös väga palju uute inimeste pardale võtmist ning erinevate protsesside ja reeglite selgitamist. Ta otsis terve interneti läbi ja ühtegi sobivat koolitajate koolitust ei leidnud, kuid sattus hoopis coachingu kirjelduse peale. Kui Britta coachingu selgitust luges, siis tundis ta füüsiliselt kehaga, et hoopis see on asi, mida otsinud on. Hakates otsima coachingu koolitusi kõnetas kõige rohkem Brittat Ivar Lukki poolt pakutav programm, mis ka ajaliselt tol hetkel sobis. „Nimelt pole ma väga pikalt ootaja või mõtleja. Kui õige tunne peale tuleb, tahaks kohe tegutsema hakata. Läbi coachingu treeningu, mis oli täis praktilisi harjutusi ja enda peal katsetamist, ning tajumist kuidas coaching mind ennast aitas, tekkis soov seda ka teistele pakkuda,“ sõnab ta.

Kui õige tunne peale tuleb, tahaks kohe tegutsema hakata.

Britta selgitab, et coachingule võib läheneda erinevate nurkade alt ning viisil. Tema esialgne dilemma seisnes selles, et inimene on nii mitmekülgne ja meid mõjutavad paljud erinevad nüansid elus ja seepärast tundus mingi konkreetse valdkonnaga enda sidumine väär. „Näiteks on ju elustiili-, finants-, juhtimis-, suhte-, karjääricoachid ja veel mitmesuguseid. Siis jõudis minuni coaching constellations, mida tutvustas üks tuttav coach, kes oli ise esimese taseme sellest läbinud. Teise taseme koolituse käigus Londonis jõudiski minuni teadmine, et transformatsiooni ehk muutuste coaching on see, mis minu sees kõlama lõi! Olen ise suur arengu ja parendamise fänn ning teinud endas läbi suuri muutusi. Mind huvitavad inimprotsessid nii individuaalsel kui meeskonna tasandil,“ lausub ta.

Kuidas muudab coaching meie eesmärkide täitmist?

Britta toob välja, et coachingu lühike ja formaalne kirjeldus oleks „kindla eesmärgi saavutamisele, oskuste või harjumuste omandamisele suunatud struktureeritud koostöö, mis võib toimuda ühekordselt või protsessina.“ Ta selgitab, et lihtsamalt seletatuna aga on tegu coachi poolt coacheele ehk kliendile mõjusate küsimuste küsimisega ning hoolika kuulamisega. Britta tõdeb, et kuulata tuleb tegelikult palju enamat kui coachee juttu, vaid ka kehakeelt, sõnavalikut, meeleolu ja palju muud. „Coachee omakorda tuleb kohale oma situatsiooni ja küsimusega, mis vajab selgust või lahendust. Kõik ei pea alati olema selgelt formuleeritud, vaid koos hakataksegi fookust sättima,“ lausub ta ja lisab, et enamjaolt tunduvad asjad meie endi peas oluliselt keerulisemad ja segasemad ning coachiv vestlus aitab näha olukordi teise nurga alt. Ehk siis arutatakse läbi erinevaid perspektiive. „Muidugi on väga oluline faktor selle juures ka kliendi ehk coachee enda valmidus muutusi endas ja oma harjumustes läbi viia. Me oleme inimestena väga osavad lükkama asju edasi, eriti kui need on meie jaoks segased, hirmutavad või tunduvad ülejõu käivad.“

Coachingu käigus on Britta sõnul aga oluline leida see sobiv tempo ning ajajoon, mille jooksul teatud tegevused tehtud saavad. Kui mõni võib tunda selle juures kõhedust, siis Britta selgitab, et pole vaja, sest klient valib ise endale sobiva tempo – lõppkokkuvõttes selle eest võtab vastutuse coachee. „Coach on siinjuures nagu peegel, mis valgustab läbi kõik pimenurgad ja keerab valguse teravamaks. Inimesed tunnevad hirmu muutuste ees, kuid me ei pääse nendest kuidagi ja talutavamaks teeb hirmutavate sammude tükeldamine ehk väiksemaks tegemine.“

Britta tõdeb, et kui me tavaliselt endaga või oma tuttavatega räägime, siis kipume asjadest rääkima üldiselt ja konkreetsest ajaraamist väljas. Kuid coachingu käigus saavad selgemaks konkreetne ajaraamistik, mis perioodil midagi toimuma peaks, kokkulepped iseendaga ning vastutuse määramine kokkulepitud tegevuste osas. Need on peamised põhjused, miks coachingu läbi tulemused muutuvad. „Enda peal olen kogenud seda kui ühel väga kehval päeval toimus coachide veebikohtumine ja ma isegi mõtlesin sellest mitte osa võtta, sest tundsin, et mul ei ole midagi anda. Sellest kujunes minu jaoks aga üks olulisemaid kohtumisi, sest sain sealt nii coachingut kui mentorlust iseenda karjääri suhtes. See oli tõukejõuks ja vundamendiks, mis viis minu jaoks Rikardia.com loomiseni – ma pidin loobuma oma senisest nägemusest ja ka mingil perioodil tollasest töökohast, et teha midagi, mis on oluline minule ja saab anda positiivse panuse enamatele inimestele. Kuid ilma selle selgushetketa oleksin tundnud end jätkuvalt lõksus,“ lausub ta.

Pidin loobuma oma senisest nägemusest ja ka mingil perioodil tollasest töökohast, et teha midagi, mis on oluline minule ja saab anda positiivse panuse enamatele inimestele.

Inimestena on meil üksteisele palju anda

Britta sõnab, et üks on kindel – inimestega ei hakka kunagi igav. Ta on mitu korda öelnud ja arvanud, et on juba kõike näinud ja teinud, kuid siis tuleb ikkagi mingi uus üllatus või humoorikas situatsioon. Britta lähtepunktiks juba aastaid on olnud see, et ükskõik kui põgusalt töö või mõnes muus situatsioonis inimestega kokku puutud ja kui selle käigus kasvõi ühe pisikese õpikogemuse saad, on kokkupuude edukas olnud. „Õpikogemus siis näiteks mingi taipamise, teadmise, kogemuse, puutepunkti või  tutvuse näol. Meil on inimestena üksteisele palju anda ja mind alati rõõmustab ja samas teeb elu ees alandlikuks need hetked, kui läbi omavahelise kokkupuute lööb nii öelda pirn peas põlema või tekib selgem pilt ja sellega seose suurem rahu, keegi on valmis teisele andestama või mõni muu sarnane kogemus,“ räägib Britta ja lisab, et sellest tekib tema motivatsioon ja tõukejõud inimestega töötamiseks ning isegi inimeseks olemiseks.

Meil on inimestena üksteisele palju anda ja mind alati rõõmustab ja samas teeb elu ees alandlikuks need hetked, kui läbi omavahelise kokkupuute lööb nii öelda pirn peas põlema või tekib selgem pilt.

Me kõik oleme erinevad ja üks lahendus kõigile ei ole variant

Britta lausub, et tema suurimaks ja olulisemaks motivaatoriks on tagasiside ja kogemused erinevate inimeste ja situatsioonidega. Ta tõdeb, et maailmas on nii palju vägevaid ja lahedaid inimesi, kes otsivad võimalusi kuidas enda elu paremini elada ning teiste elu enda ümber samuti paremaks muuta. „Loomulikult kipume sattuma negatiivsetesse kogemustesse, kuid siin ongi coachi võimalus seda sasipundart lahti harutada ja näha veel teisi nurki antud olukorras. Minu kõige suurem soov on see, et inimesed ise hakkaksid oma elude ja kogemuste eest vastutust võtma, mitte olema ohvrirollis ja tunda end lõksus. Aidata kasvatada julgust, olla uudishimulik elu suhtes ning leida just endale see kõige õigem lahendus või tee. Iga inimene on erinev ning üks lahendus kõigile ei ole variant.“

Minu kõige suurem soov on see, et inimesed ise hakkaksid oma elude ja kogemuste eest vastutust võtma, mitte olema ohvrirollis ja tunda end lõksus.

Miks vajab inimene kõrvaltvaataja hinnangut?

Me kõik oleme Britta sõnul üles kasvanud nii, et otsisime innustust ja positiivset hinnangut oma vanematelt. Ta toob välja, et koolis pannakse meile hindeid ja hinnatakse kas meie käitumine on eeskujulik või mitte. Imikuna ja väikelapsena on see meile ellujäämise seisukohalt oluline, sest kõigepealt saime kinnitust, et teeme õigeid asju õiget moodi ning oleme oma vanematele olulised. Sellest aga tekib harjumus ja mõnel juhul ka sõltuvus. Meil tekib arvamus, et kui keegi meid ei kiida või hoopiski teeb maha, siis me pole piisavalt väärt ja heidetakse sõpruskonnast või muust kogukonnast välja. „Väärtuse loomine ja väärtuslik olemine on samuti ju meile nii oluline. Alateadvuses on need kõik otsapidi seotud ellujäämisvõimekusega. Ning ellu jäämine on meil inimestena üks suuremaid vajadusi ja alateadlikke soove,“ selgitab ta ja lisab, et selle mündi teine külg on hirm – hirm naeruvääristamise ja avalikkuses ka tühistamise ees. Meil on enamus süsteeme üles ehitatud hinnangute ja hinnete baasil nii koolis kui töökeskkonnas. Mis tähendab ka seda, et kui me ei saa tööl piisavalt head hinnangut, siis pole meil tööd, sissetulekut, kodu, autot ja kõiki muid asju, mida hüvedeks peame. „Mis muidugi alati ei ole tõde, sest võime olla kõige suuremad enda kriitiliselt hindajad ja piitsutajad ning tööandja ja meeskonna juht võib näha Sind kõige oskuslikuma ja väärtuslikumana meeskonnas. Kuid isiklik taju ja õpitud käitumismallid tekitavad teise tunde.“

Britta nõuanded inimestele, kes seavad endale uuel aastal uusi eesmärke

Britta sõnab, et uus aasta on alati hea algus, millal eesmärke seada. Alustada võib aga juba ka käesoleval aastal ja vaadata üle oma vana aasta eesmärgid ja kuhu nendega jõutud. Ta toob välja, et mõned inimesed armastavad teha nimekirju, mõned mandalaid või visiooni tahvleid/seinu. Kuna tehnikaid on väga mitmeid, siis võiks Britta sõnul mõelda kõigepealt, kas oled visuaalne, sõnaline või rohkem kehaga tunnetav inimene. „Visuaalsest poolest lähtuvalt võid valida näiteks kollaaži, kus otsid erinevatest ajakirjadest või internetisügavustest endale sobivad pildid ja kleebid need mingile alusele. Sinna juurde võid lisada märksõnu, mis iseloomustavad neid kogemusi, emotsioone või kohti, millega eesmärk on seotud. Nimekirja tegemine on kõige lihtsam ja tavapärasem, kuid see võiks olla läbi mõeldud ja detailisem. Sest nagu on ütlus – ole ettevaatlik, mida soovid, sa võid seda saada. Tahad näiteks maamaja, aga täpsusta ära ka selle seisukord ja asukoht ja muud olulised näitajad sinu jaoks. Vastasel juhul võib see osutuda ka uberikuks kuskil ääremaal.“

Uus aasta on alati hea algus, millal eesmärke seada. Alustada võib aga juba ka käesoleval aastal ja vaadata üle oma vana aasta eesmärgid ja kuhu nendega jõutud.

Kui on väga palju eesmärke, siis Britta soovitab neid vähendada selliselt, et millele kõige suurem tähelepanu võiks minna. Igale poole pole mõtet enda energiat panna ja vahest on juba teised soovid seotud sinu peaeesmärgiga. „Väga hea oleks, kui enda eesmärgi kirjeldamise juures suudaksid mõelda ka sellistele nüanssidele,  mida siis mõtled, koged ja tunned, kui see on päriselt saavutatud ja käes. Mida annab juurde kõigele sellele, mis sul juba olemas on ja saavutanud oled?“

Eesmärkide seadmise ABC:

• Sea endale eesmärk, selline mis sind tõeliselt innustab, tagant kihutab ja mille täitmise nimel oled valmis loobuma oma mugavusest, mis sind senini on tagasi hoidnud. Olgu selleks mugavuseks diivanil teleka vaatamine, magusa söömine, lihtsalt mitte midagi tegemine. „Sest sellisel juhul on sisemine motivatsioon see sisemine tuli, mis ajas edasi liikudes hoiab eesmärki elus,“ selgitab Britta.
• Ole järjepidev. Isegi kui alguses oled tagasihoidlikum, teed vaikselt või vähem, siis Britta soovitab jälgida, et selles oleks siiski järjepidevus. Isegi kui vahest üldse ei taha ega viitsi. Kui soov on oma eesmärki saavutada, siis järjepidevus on tema sõnul harjumuse loomise aluseks.
• Õpi oma vigadest. Põhimõte seisneb selles, et eriti alguses millegi uue tegemine ei tule nii hästi välja, kui inimesel, kellel on pikaajaline kogemus. „Kui aga vaatad tagasi ning analüüsid, mis toimis, mis mitte, mida saab teisiti teha, oled jällegi varustatud uute teadmiste ja plaaniga kuidas edasi minna,“ toob Britta välja.

Kuidas minna edasi kui motivatsioon saab otsa?

Britta tõdeb, et väline motivatsioon on lühikese kestvusega näiteks keegi pakub sulle „präänikut“ kui mingi asi tehtud saab. Tegeledes aga asjaga, mis on tõeliselt huvitav ja tunned, et kasvatad väärtust läbi antud selle endale või laiemale hulgale inimestele, siis kestab motivatsioon kauem. Oled ka märksa vastupidavam erinevate ebamugavuste või tagasilöökide suhtes. „Kui motivatsioon saab otsa, saab alati endalt küsida ja soovitavalt ka ausalt vastata, et mis selle põhjustas. Kas me arvame, et enam seda teha ei taha, sest kaitseme ennast mingi negatiivse kogemuse ees? Näiteks olen muidu tublisti õppinud ja saanud sellest mõnusa sisemise emotsiooni, siis lähen ja räägin õhinaga uutest avastustest kellegagi ning sealt võetakse uudised leigelt või ükskõikselt vastu. Nüüd enam ei tunne samasugust õhinat ja ütlen endale, et motivatsioon on kadunud. Kuid kas see on kadunud või loobusid sa sellest, kuna „tasu“ tubli töö eest polnud sinu arust tehtu vääriline,“ esitab Britta küsimuse.

Motivatsioon on tema sõnul lihtne kaduma, kui satume ummikusse ja ei tea enam kuidas edasi minna. Vahest on hea korraks võtta hetk ning vaadata tehtule tagasi proovides olla kõrvaltvaataja rollis. Vaadata üle enda esialgne eesmärk, kas see veel on sinu jaoks oluline üldiselt ja võib-olla on seal mõned nüansid, mida vaja enda jaoks muuta, sest mingi osa sellest on oma tähtsuse vahepeal kaotanud. „Kõrvaltvaatajana võib jääda midagi silma, mis olukorra sees olles välja ei tulnud. Soovitav on lugeda artikleid või raamatuid, millest võib leida uusi ideid ja lahendusi. Mõnikord aitavad inspireerivad videod või teise sarnase kogemusega inimese lugu ning anda vajaliku motivatsioonisööstu. Seega võimalusi ja variante kuidas endale leida uut tõuget motivatsiooni tõstmiseks on mitmeid.“

Harjutus enda vaimse tervise heas vormis hoidmiseks

Britta sõnab, et neid harjutusi, mida enda vaimse tervise hoidmiseks teha saab, on päris mitmeid. Talle endale meeldivad nii füüsilised, näiteks hingamisharjutused või jooga, kui ka visuaaliseerimise praktikad. „Kuid mõeldes hetkel olevale stressi tasemele ja pimedusele, siis tundub kõige kohasem soovitada ühte rannasoleku visualiseerimisharjutust. Selle tegemiseks ei pea sa eriliselt pikka aega planeerima, oluline on leida koht, kus saad lõõgastunult istuda või lamada ja silmad sulgeda,“ õpetab ta.

Tee nii:

• Britta soovitab sulgeda silmad ning kujutada enda ette ühte ust ning kui selle ukse avad, siis paistab sealt mõnus valge liivaga rand. „Sa astud üle lävepaku randa ning tunned enda jalgade all mõnusat sooja mereliiva ning kuuled laineid eemal randa loksumas. Vaatad enda ümber ringi, sinisesse pilvitusse taevasse ja näed seal linde lendamas (kui linde ei armasta, siis midagi muud, mis loob vajaliku õhustiku). Võid ise otsustada, mida rannas teha tahad, kas võtta päikest või kõndida lainetes, ujuda. Kuna see on sinu rand, siis saad ise määrata temperatuuri ehk kas see on väga palav või meeldib sul rohkem kevadises rannas kõndida. Tegelikult võid ka mõelda mingi teise koha endale, kuhu minna, mis on just sinu jaoks kõige lõõgastavam ning kus tunned end väga hästi. Olles juba piisavalt lõõgastunud või tundes, et aeg on lõpetada, mine uksest välja ja sulge see enda järgi.“
• Britta lisab, et antud harjutust on mõnus teha enne magama minekut voodis, sest siis valmistad end ette heaks uneks, mis omakorda aitab säilitada head vaimset tervist. „Võib-olla tunned, et harjutus ei tule esimest korda ideaalselt välja, kuid mida rohkem rannas käid, seda lõõgastunumalt oled võimeline end tundma. Tegelikult ei olegi antud harjutuse võlu selle soorituse visuaalses ideaalsuses kuivõrd tulla välja igapäeva saginast, anda kehale täieliku lõdvestumise võimalus ning hetkeks puhata.“