BLISSTONIA EKSKLUSIIV I DJ Rain Tunger: muusika peab ideaalis inspireerima ja jõudu andma, mitte seda ära võtma

Täna algab Laitse Graniitvillas Blisstonia kakao ja ekstaatilise tantsu festival. Teiste seas astub üles ka DJ Rain Tunger, kes meenutab oma ametite rohkuse poolest hunt Kriimsilma. Nimelt on mees ettevõtja, tegeleb muusikaga, on motivatsioonikoolitaja, toimetab raadiosaadet ja juhib restoranide teenindusmeeskondi. Rain sõnab ise, et nagu muusika on ka tema elu ja töö tervikuna looming.

Muusika kui piiramatute võimalustega imedemaa

Raini sõnul koosneb iga päev väikestest ja suurtest väljakutsetest, endale seatud ülesannetest – vabatahtlikult või mitte, oodatult või ootamatult, olgu need siis meeldivad või vastupanu tekitavat. Eesmärk on ikka üks ja seesama – oma võimaluste piires parim partii teha. “Kõik tükid omavahel tasakaalukalt kokku siduda, sihiga kerguse, lihtsuse ja armastuse poole, pannes kõik kõlama ning helisema nii, et selles tohuvapohu-orgaanilises protsessis oma hea energia, elurõõmu säilitan. Mõnikord õnnestub, mõnikord mitte. Fakt on see, et igal juhul kasvan ja arenen, teadvustan, teen uued valikud ja lähen uuesti,” ütleb ta.

Muusika on Raini jaoks piiramatute võimalustega imedemaa – koht, kus ta tunneb ennast vabalt, puhkab, ammutab inspiratsiooni ja on avastusretkel. Muusik tunnistab ausalt, et on kriitiline melomaan ning kuulab teinekord läbi tuhandeid ja tuhandeid muusika palasid, kulutab sellele suure pühendumusega tunde, mõnikord lausa päevi, et leida just see õige pala. “Pala, mis heliseb iga ilmaga ja alati, on aegumatu ning meisterlik just omal erilisel viisil. See kõik on muidugi ideaal maailmas. Elu on õnneks palju tahumatum,” selgitab ta.

Muusikal ja muusikal on vahe

Rain sõnab, et talle on kingitud kõrvad ja muusikaline kuulmine, mis on ühtlasi nii suureks aardeks kui ka needuseks. Nimelt leiab ta, et tema isiklikust perspektiivist vaadatuna on meie maailmas ka palju halba muusikat ning tema peamiseks väljakutseks igal nädalal on eristada terad sõkaldest. Raini sügaval sisimas elab karm kohtunik, kes ei talu vaest, lamedat ja valusat, elutut ning rusuvat muusikat. “Muusika peab ideaalis tõstma, kuulama ja liikuma panema, oma tundlikust avastama suunama, iseendaga ja oma meeltega kontakti looma, inspireerima ja jõudu andma, mitte seda ära võtma.”

Ole nagu oled, ilma igasuguse valehäbita

Rain on esinenud nüüdseks umbes 5 aastat ja pole eales näinud kusagil mujal nii suuri tantsulõvisid, kui meie omad eestlased. “See on lihtsalt vapustav, kui ägedalt ekstaatilisel inimesed tantsivad ja möllavad,” avaldab ta.

Muusiku sõnul erineb ekstaatiline tantsupidu tavalisest peost, kus tantsitakse, selle poolest, et inimesed on teised, koht on teine, kellaaeg ning muusika ja energia laiemalt. Ekstaatiline tantsupidu on alkoholi ja meelemürgi vaba, mis tähendab, et sinna tulevad lihtsad ja ägedad, hea “vibega” inimesed. “Ole nagu oled, ilma igasuguse valehäbita. Seega, enamasti on ekstaatilisel tantsul kohal mitusada toredat ja naeratavat, kiftilt riietatud erinevatest vanusegruppidest inimest, lastest eakateni välja. Kõigile on ruumi. Tantsitakse esimesest hetkest täie hooga, ega oodata nn. õiget lugu või siis kui tunne peale tuleb. Tantsitakse iseenda pärast, mitte teistele näitamiseks. See on tõsimeeli parim koht, kus õppida enda keha ja selle liikumisvabadust tundma ning seda kultiveerima,” selgitab Rain.

Üritus lõppeb enne südaööd, mis garanteerib, et järgmisel päeval on kõik endiselt tasakaalus, küll väikese vahega – oled eelmisest tantsupeost veelgi enam laetud ja elurõõmu täis, kui varem. “Lõpetuseks mainin, et ekstaatiline muusika on pigem maailmamuusika rikkalik buffee, mis on täis eksootikat, nii ladina-, Aafrika kui ka Brasiilia rütme, mida tasakaalustab modernne Euroopa elektrooniline tantsumuusika. Seda kõike muidugi tasakaalukalt ja maitsekalt orkestreerituna.”

Hirmu tunda on okei

Kuidas aga saada üle hirmust tantsida? Rain sõnab, et tema 3-aastane tütar ütleb siinkohal, et hirmu tunda on okei. “Hirmust sõltumata või hirmu kiusteks, väikeste sammude kaupa tule lihtsalt üritusele, kohane natukene ning järgmiseks astu tantsuplatsile. Õnneks on ees palju inspireerivaid inimesi/eeskujusid, tänu kellele on lihtsam algust teha. Kaotada pole midagi. Hirm ajas vaikselt lahtub, aga enne tuleb end liigutama hakata. Kui isegi mina seda suutsin, suudavad kõik. Mäletan esimesel korral, kus tegin otsuse, et ei huvita milline minu tants välja näeb või kuidas end liigutan, ma lihtsalt proovin ja vaatan mida minu keha teha suudab, ja nii see algabki.”