Andrues Vana: ära proovi reaalsust muuta, sest reaalsus on vana
Ära proovi reaalsust muuta. Miks? Sest reaalsus on vana. See füüsiline maailm, mis sinu ees täna on ja mis sulle osaliselt ei meeldi, siis seda osa muuta proovides on su tähelepanu automaatselt vanal, sellel, mida sa ei soovi. Ning seda sa juurde lood. Las see, mis on, olla. Viska sellele pilk peale. Registreeri, kus sa oled ehk millele toetudes sa edasi saad astuda, ja astu.
Elu läheb alati edasi, ja sina tahad edasi minna, sest sa oled osa elust. Selles mõttes liigud sa edasi igal juhul, kuid kui sa ei ole tähelepanuga praeguses, jääb sul mulje, et sa seisad paigal ning kõik läheb sinust mööda. Kui sa vaatad praegust ja proovid sellest midagi voolida ehk teisisõnu reaalsust muuta, oled sa oma tähelepanuga minevikus. Sa oled täpselt teises suunas vaatamas, kui see suund, kuhu sa tahad minna. Sest see, mida sa praegu vaatad, on kunagi olnud idee ja see on ideest kasvanud füüsiliseks reaalsuseks. See aga, see füüsiline reaalsus, on idee viimane punkt. See on selle filmi viimane kaader. Füüsiline rohkem füüsiliseks ei lähe. Mõistad, kui miski on füüsiliselt täna sinu ees, siis see ongi kõik. See on mingi minevikus alanud teekonna viimane punkt. Ja selles ei ole enam seda värskust ja kulgemist ja voolu, seda mida sa kogu aeg tahad. See on nagu tühjaks saanud hambapasta tuub. Ära proovi seda täita, see on raske. Võta lihtsalt uus.
Vaata tänast justkui leppiva pilguga: nii, ma olen siin, mul sellised vahendid ja võimalused, ja mul on sellised teised minu ümber, nii on… Ja siis vaatad mida sa saad praegu uut teha, kuhu uues suunas minna, praegusest. Sa vaatad mis on praegusest järgmine samm, mida sa saad praegu astuda, mis teeb sulle praegu, hea tunde. Ja astu. Sest see sinu elu, see ei ole kohalejõudmine või selgeks saamine või millegi saamine. Ei, see on astumine, kogu aeg uus ja värske. See on elu vooluga pidevalt kaasas olemine. See on pidev teekond.
Andrues Vana
