Akrojooga õpetajad: turvalist keskkonda loov akrojooga õpetab meid ennast vabaks laskma
28.-29. juulini toimub Haapsalus Joogafestival, kus Ingmar Ploom & Kristin Hansen õpetavad akrojoogat.
Kristin on läbinud Eesti Võimlemisliidu võimlemistreeneri koolituse. Ta on üks Portugali akrojoogafestivali peakorraldajatest. Ingmar on osalenud koolitustel nimekate välistreenerite käe all Soomes, Rootsis, Belgias ja ka Eestis.
Mis on akrojooga?
Kristin: Akrojooga on dünaamiline ja mänguline praktika, mis seob akrobaatika, jooga ja tervenduskunstid. Läbi erinevate mänguliste ja loovate harjutuste, jooga ning ka massaaži õpime tundma ja usaldama nii ennast kui ka teisi meie ümber. Turvalist keskkonda loov akrojooga õpetab meid ennast vabaks laskma ja tunnetama, kui paljuks meie kehad tegelikult koos töötades võimelised on.
Ingmar: Akrojooga on minu jaoks põnev akrobaatiline ja tantsuline liikumismäng kahe või enama inimese vahel.
Võib tundi tulla ka üksi või on see mõeldud vaid paaridele? Kuidas erineb tund üksi või paarilisega?
Kristin: Võib tulla üksi, sõbra, partneri, lapse ning kasvõi ema või vanaemaga! Akrojooga sobib kõikidele vanustele ja kehatüüpidele. Sujuvamaks lennuks tuleb kasuks eelnev jooga-, tantsu- või muu liikumispraktikakogemus, aga see pole üldse oluline. Ka igasuguse taustata on võimalik nautida, mängida ja üksteist tundma õppida. Alati töötame vähemalt kolmestes või neljastes gruppides, et luua turvaline keskkond, seega ei erine mitte kuidagi.
Ingmar: Kindlasti võib tundi tulla ka üksi ja isegi julgustaks rohkem inimesi seda tegema. Üksinda kõrvalt vaatama jäämist ei tasu karta, sest seda lihtsalt ei juhtu! Harjutuste sooritamist on võimalik kogeda rohkemate inimestega, mis annab parema tunde akrojooga võludest. Kindla paarilisega võib tekkida soov ainult enda paarilisega piirduda, kuid meeleolukama kogemuse saamiseks soovitan partnereid vahetada.
Kellele on akrojooga mõeldud ja miks on sellega hea alustada just nüüd?
Ingmar: Akrojooga on mõeldud kõigile! Tuleb ennast vaid usaldada mõneks hetkeks teise inimese kätesse-jalgadesse, et luua koos midagi füüsiliselt nauditavat ja visuaalselt ilusat. Usun, et akrojoogaga alustamiseks on hea aeg ükskõik millal, sest lisaks füüsiliste võimete kiirele arengule kaasneb akrojoogaga väga tugev sotsiaalse suhtluse areng, mis tuleb kasuks mitmetes eluvaldkondades.
Kristin: Meil on akrojooga seltskonnas selline nali, et akrojoogaga alustavad need, kes selleks valmis on. Paljud akrojoogase jõudnud räägivad, et nad on juba aasta aega meie tegemisi jälginud, aga alles nüüd julgesid tulla. Ilmselt nõuab see mingisugust valmisolekut või otsust, et nüüd ma reaalselt lasen kellelgi ennast õhku tõsta ja usaldan teda täiega. Aga tegelikult on nii, et akrojooga arendab tohutult meie füüsist. Akrojoogat praktiseerides töötame kõikide lihastega. Samal ajal on see ülimalt tore, lõbus ja turvaline. Lisaks kõigele eelnevale arendab akrojooga tõesti meid vaimselt. Mis oleks elus veel olulisem kui usaldus iseenda, kaasinimeste ja kogu ühiskonna vastu? Akrojooga tõesti aitab sellele kaasa.
Kui kaua olete tegelenud joogaga ja miks te sellele teele asusite?
Kristin: Akrojoogaga alustasin 2013. aastal. 2017. aasta alguses tegin ka Montreali akrojoogaõpetaja koolituse ära. Montreali koolkond on üks esimestest akrojooga koolkondadest maailmas. Arvan, et mina ei valinud akrojoogat, vaid see valis hoopis mind. Akrojooga tuli minu teele paar kuud pärast Eestisse jõudmist ja on tänase päevani üks minu suurimatest kirgedest. See on elustiil.
Ingmar: Minu esimene kokkupuude akrojoogaga oli 2015. aasta suvel, kuid regulaarsemate treeningutega alustasin 2017. aasta septembris. Kristinile olen stabiilne ja usaldusväärne baas ning akrojooga partner olnud alates sellest ajast.
Mis on joogalik elustiil ja mida see teie elus muutnud on?
Kristin: Olen alati olnud väga ebapüsiv ja mul hakkab kergesti igav. Enne akrojooga maailma sukeldumist olin pinges ja ei osanud ennast vabaks lasta. Ma ei osanud hetkes elada. Usun, et joogalik elustiil tähendab südamest tänulik olemist mis tahes hetke eest, mis tahes olukorras. See tähendab väljakutsete nautimist ja kohal olemist mitte ainult iseenda, vaid iga inimese, looma ja ka emamaa jaoks.
Minu jaoks on väga oluline oma keha liigutamine, armastust täis toiduga täitmine ja ka emakese maa hoidmine. Teen igapäevaselt väga palju trenni, eriti elukaaslasega. Treenime erinevaid akrobaatilisi jõukavasid, aga käime ka palju looduses: jooksmas, matkamas, ronimas jne. Just sellistes olukordades, kus peab ennast proovile panema, on kõige raskem olla tingimusteta kohal. Kas siis pikk kõndimine raske seljakotiga 3800 meetri kõrgusel või erinevate keeruliste usaldust nõudvate harjutuste tegemine partneriga, arusaamatusteta.
Tingimusteta armastamine, raskuste aktsepteerimine, erinevuste mõistmine ja tänutunne iga hetke eest ongi see, mis minu jaoks on joogalik elustiil. Ütlen ausalt, et olen viimase viie aasta jooksul tohutult palju muutunud, aga ma ei ole veel kaugeltki kohal. Iga päev õpin olema parem partner, tütar, sõber, treener jne.
Ingmar: Minu jaoks on joogalik elustiil vaimse rahu ja tasakaalu leidmine ja säilitamine erinevates elu keerdkäikudes. Mind on pannud see hindama rohkem hetkes elamise olulisust.
Rohkem infot leiab Joogafestivali kodulehelt!
