Meditatsiooni õpetaja Kristiina Kase: iseenda jaoks tasub alati aega võtta

Rikardia meditatsiooni õpetaja ja OSHO aktiivmeditatsioonide® sertifitseeritud juhendaja Kristiina Kase jõudis enesearengu teekonnani ja meditatsioonide juurde läbi leina. Viimase nelja aasta jooksul on naine teinud läbi väga suure transformatsiooni. Ühel hetkel nägi ta meditatsiooni õpetaja väljaõppe kursuse reklaami ja tundis, et tahab seda õppima minna. Esialgu polnud tal plaanis teisi õpetama hakata, aga üha pikemalt koolis käies sai ta aru, et meditatsiooni ruumide hoidmine on hea viis igaühe ellu rahu ja tasakaalu tuua.

Meditatsiooni ruumide hoidmine on hea viis igaühe ellu rahu ja tasakaalu tuua.

Kristiina teekond meditatsiooni juurde

Kristiina oli oma elu jooksul kogenud päris palju kaotusvalu, mis oli teadmatult tema sisse kogunenud, sest tal puudusid teadmised ja oskused, kuidas erinevates elukriisides oma mõtete ja tunnetega toime tulla. Ühel hetkel purskus kogu leinamata lein Kristiinast sellise hooga välja, et tal kadus igasugune jaks ja soov elada. Ta ei saanud enam aru endast, oma tunnetest või mõtetest. Kristiina tundis, et on täiesti eksinud ja hakkas otsima võimalusi, kuidas oma leina, ärevuse ja depressiooniga toime tulla. „Leinast sai alguse minu suurem enesearengu tee ja täna saan öelda, et olen viimase nelja aasta jooksul inimesena läbi teinud väga suure transformatsiooni. Leinanõustamise juurest viisid otsingud edasi erinevate meetoditeni, mis on toetanud iseenda tundma õppimist uute vaatenurkade alt ning toonud ellu juurde teadlikkust endast. Lugesin väga palju erinevaid raamatuid, käisin kursustel ja erinevates teraapiates,“ sõnab ta.

Leinast sai alguse minu suurem enesearengu tee ja täna saan öelda, et olen viimase nelja aasta jooksul inimesena läbi teinud väga suure transformatsiooni.

Meditatsiooniga polnud Kristiina tegelikult palju kokku puutunud, aga ühel hetkel meditatsiooni õpetaja väljaõppe kursuse reklaami nähes, tuli tal tugev sisetunne minna Eesti Meditatsioonikooli seda õppima. Ta meenutab, et meel hakkas küll igasuguseid lugusid rääkima, miks mitte minna, aga Kristiina astus siiski selle sammu teadmatusse  ja on endale ülimalt tänulik, et enda sisetunnet päriselt sel korral kuulas. „Pärast esimest nädalavahetust koolis tundsin pisarsilmil, et olen jõudnud koju. Esialgu ei olnud mul plaanis teisi õpetama ning juhendama hakata, sest läksin kooli enda jaoks, aga üha pikemalt koolis käies ning enda ja teiste suuri muutumisi nähes tuli teadmine, et meditatsiooni ruumide hoidmine on suurepärane võimalus igaühe ellu rahu ja tasakaalu tuua.“

Kohalolu on ülivõimas muutuste loomise vahend

Kristiina mäletab siiani esimest nädalavahetust koolis, kus koges, kui palju päriselt muutub sisemine seisund ühe tunniajase aktiivmeditatsiooni käigus. Ta oli positiivselt üllatunud sisemisest rahust, mida meditatsioonipraktika lõpuks koges. „Eesti Meditatsioonikoolis praktiseerisime OSHO aktiivmeditatsioone, mis aitasid minul paremini oma kehaga ühenduda, kui varasemalt proovitud juhendatud meditatsioonid võimaldasid. Ehk tuligi väga kiiresti arusaamine, et minule sobib läbi liikumise kehaga ühendumine ja praegusesse hetke kohale tulemine väga hästi. See annab võimaluse üliaktiivse meele juurest liikuda kehasse,“ räägib ta ja lisab, et esimesed suurimad taipamised olidki seotud kohalolu ja kehaga ühendumisega. Kristiina sai aru, et tegelikult polnudki ta varem oma kehaga üldse ühenduses. Ta toob välja, et on nii huvitav, et arvas, et tal on ju keha ja ta tunneb küll, mis seal kehas toimub, aga tegelikult oli tema tundlikkus täiesti kinni keeratud. „Olin väga hea planeerija, analüüsija, muretseja ehk väga hästi kontaktis oma mõistusega, aga mitte oma südame, olemuse või kehaga. See tunne, kui ühel hetkel päriselt teadlikult koged täielikult iseennast oma kehas mitte ei mõtle sellest, on ülivõimas. Erinevate hirmude vabastamise järel hakkasin järjest enam kogema ka armastuse seisundit sellisena, mis ei ole tingimuslik ning see oli samuti uus kogemus minu jaoks. Mõistsin, et allasurutud emotsioonide ja leina tõttu olin oma südame lukku pannud ning oluliselt rohkem mõtlesin armastusest kui seda päriselt seni kogenud olin,“ sõnab ta.

Lisaks sai Kristiinale osaks teadmine, et ta saab praeguses hetkes kohal olla vaid keha abil  ehk kehas täielikult kohal olles – iga kord kui mõtleme, siis me pole tegelikult olevikus kohal. Ta toob välja, et jalutades näiteks looduses või lapsega mängides, on sinu keha alati kohal selles hetkes ja hingab selles hetkes, aga meie tähelepanu kipub olema samal ajal erinevatel mõtetel. Mõtted aga on alati seotud mineviku või tulevikuga. „Kas teadsid, et käesolevas hetkes ei saa mõelda, vaid seda saab vaid oma meelte ja kehaga kogeda? Päris suur šokk oli avastada, kui vähe oma elus ma varem olevikus kohal olin olnud. Kohalolu on aga ülivõimas muutuste loomise vahend ja seda tuleb teadlikult õppida. Keha on meil imeline vahend just seda pidevalt praktiseerida ning seeläbi oma teadvust avardada,“ tõdeb ta.

Me saame muuta seda, kuidas oma mõtete ja emotsioonidega hakkama saame

Suur üllatus oli Kristiina jaoks ka see, et meditatsioon seisundina ei olegi millelegi keskendumine (ilusate piltide visualiseerimine või oma kehaosade lõõgastamine) nagu varasemalt juhendatud meditatsioonidest järeldas, vaid hoopis kõigest täiesti teadlik ja samal ajal lõõgastunud olemise seisund ehk mitte mõtlemine. „Lisaks eelnevale on meditatsioonipraktikad õpetanud samuti vaatlema oma mõtteid, emotsioone ja käitumist ning viinud mind lähemale ka sellele vaatlejale, kes mõtleb, tunneb ja kogeb elu. Kui varem identifitseerisin end iga mõtte või emotsiooniga ja arvasin, et see olengi mina ja see on minu „iseloom“, siis järjest enam tuli arusaam kõigest sellest, mida elu jooksul olen automaatselt endaks pidanud, aga mis pole tegelikult minu tõeline autentne olemus. Fookus liikus väliselt üha enam enda sisse,“ räägib ta.

Järjest enam tuli arusaam kõigest sellest, mida elu jooksul olen automaatselt endaks pidanud, aga mis pole tegelikult minu tõeline autentne olemus.

Esialgu hakkas Kristiinal tekkima võimekus erinevates olukordades võtta pause seal, kus varasemalt oli reageerinud. Ta toob välja, et selle võimekuse kasvuga tekib võimalus reageerimise asemel otsustada, kas ja mida üldse vastata selles situatsioonis. „Tänasel hetkel on olukord selline, et isegi kui ümberringi on täielik kaos, siis on seesmiselt võimalik olla täielikus rahus selliselt, et vaatled seda kõike hinnangutevabalt, aga puudub vajadus selle kõigega resoneeruda. Ja isegi, kui suured tunded tulevad üles, siis on võimalik neid kogeda selliselt oma kehas teadlikult kohal olles, et need vabanevad kiiresti ning samas suhted teiste inimestega seetõttu enam ei kahjustu,“ selgitab ta ja lisab, et see on olnud pikem protsess, aga ta on siiralt tänulik, et on sellisesse seisu jõudnud, kus tal on olemas tööriistad, kuidas vajadusel teadlikult ja ennasthoidvalt enda sisemise kaosega toime tulla. Kristiina tõdeb, et me ei saa muuta teisi ja väliseid olukordi, aga me saame muuta seda, kuidas oma mõtete ja emotsioonidega hakkama saame. Meil on alati valik ja alati võimalus otsustada, kuidas soovime oma elu tegelikult elada – kas olla sisemises kaoses või rahus.

Meditatsioon on igaühe sisemine protsess, kuhu keegi teine ei pea ega saagi sekkuda

Kristiina lausub, et talle väga meeldib erinevate ruumide hoidmine selliselt, kus igaüks saab iseennast avastama hakata, saab enda tegeliku olemusega rohkem kontakti, avaneb südameruum, suureneb julgus olla üha enam enda autentses väes ning usaldada rohkem elu. Ta tõdeb, et tal ei ole vajadust otseselt kedagi päästa, „terveks teha“ või „parandada“ – me oleme alati terviklikud. Ka siis, kui erinevad väljakutsed elus justkui seda võimalust näha ei anna. Aga see terviklikkus on alati olemas, me lihtsalt oleme selle ära unustanud. „Täna on mul väga tugev tunne ja teadmine, et me saame alati mistahes rasketes olukordades hakata valima, kuidas oma elu elame. Väga ilus on näha seda, kuidas järjepideva praktiseerimise tulemusena saavad inimesed tagasi oma väe, julguse ja enesekindluse elada enda täispotentsiaalis,“ lausub ta ja lisab, et meditatsiooni juures on äärmiselt võluv see, et see on igaühe sisemine protsess, kuhu keegi teine ei pea ega saagi sekkuda.

Meditatsioon on enda sisse minek. Kristiina selgitab, et juhendaja saab pakkuda enda kohalolu ning vajadusel anda peegeldusi, soovitusi, aga see, mis igaühega toimub, on iga inimese enda sisemine protsess. Armastav kohalolu on kõige võimsam asi, mida sellistes ruumides võimaldada. „Olen ise kogenud, kui oluline on see, kui meid võetakse kõigi oma suurte tunnete, mõtete või uskumustega vastu just sellisena nagu oleme. Tingimusteta. Ning kui see juhtub, hakkavad suured muutused toimuma nii meie sees kui ümber ning soovin kõigile, kes valivad mu ruumidesse tulla, pakkuda just seda – armastavat kohalolu.“

Väga ilus on näha seda, kuidas järjepideva praktiseerimise tulemusena saavad inimesed tagasi oma väe, julguse ja enesekindluse elada enda täispotentsiaalis.

Miks võiks tegeleda meditatsiooniga?

Kristiina toob välja, et meditatsiooni teaduslikult tõendatud kasutegureid nii vaimsele, emotsionaalsele kui füüsilisele kehale on palju: väheneb stress, leeveneb/kaob depressioon, allasurutud emotsioonide vabastamisega paraneb emotsionaalne tasakaal ja heaolu, paraneb tähelepanu ja kontsentratsioon, suureneb eneseteadlikkus, loovus ja julgus, tugevneb immuunsüsteem, paraneb unekvaliteet, vähenevad sõltuvused, kroonilised valud jne. Ta räägib, et võttes arvesse, kui palju vaimse tervise probleeme inimestel on, võiks igaüks leida endale praktikad, mis toetavad päriselt keha ja meele lõdvestumist. Erinevad meditatsioonipraktikad on üks võimalik viis seda teha. „Julgustan igaüht ennast ja oma keha kuulama. Ei ole olemas ühtegi inimest, kellele meditatsioonipraktikad ei sobiks, küll aga loob suuremat muutust meie valmisolek ühte või teist praktikat teha.“

Meditatsiooni kohta levib Kristiina sõnul ka väga palju müüte, mis ei vasta tõele. Näiteks, et mediteerida saab ainult tundide viisi lootose asendis istudes või et see on kohutavalt igav ning mõeldud vaid vähestele. „Kui sina tunnet kutset enda sees proovida aktiivmeditatsioone, oled väga oodatud grupitundi või individuaalsessioonile. Igal aktiivmeditatsioonil on oma eesmärk, struktuur ja sisu. On füüsiliselt aktiivsemaid ja ka väga rahulikke praktikaid. Igaühe jaoks leiab alati tegelikult sobiva,“ räägib ta ja lisab, et kui inimesel on hirm, kas see võiks talle sobida või mitte, siis tasub alati konsulteerida ja ise järgi proovida, sest hirmud on midagi sellist, mida meie mõistus loob, aga enamasti need ei vasta kuidagi reaalsusele. „Kui aga on tunne midagi muud enda jaoks valida, siis Rikardias on palju erinevaid praktikaid ehk võimalusi, kuidas ennast toetada. Mina usun sellesse, et igaühe jaoks on just tema südamega resoneeruv praktika, mis aitab elukeeristega toime tulla, tuleb lihtsalt see enda jaoks üles leida ning selleks tuleb erinevaid võimalusi proovida. Selleks, et muutused saaksid toimuda, tuleb vaid astuda see esimene samm.“

Kuidas leida enda jaoks sobiv meditatsioonipraktika?

Kristiina sõnul tulebki lihtsalt proovida ja katsetada. Ta selgitab, et igaühe jaoks on olemas sobiv meditatsioonipraktika. Enda kogemusest saab Kristiina öelda, et alustamiseks sobivad aktiivmeditatsioonid just väga hästi, kus läbi füüsiliselt aktiivsema tegevuse (hingamine, jooksmine, hüppamine, tantsimine, pöörlemine, ümisemine jne) vabastatakse kehasse kogunenud pingeid, stressi ja emotsioone ning seeläbi on lihtsam liikuda meditatsiooni liikumatu vaikuse osani. Selline lähenemine aitab tema sõnul hästi orgaaniliselt mõtetel aeglustuda ning sisemist vaikust ja rahu kogeda. „Samas on iga aktiivmeditatsioon täitsa oma näoga ning isegi sama praktikat iga päev tehes kogeme seda erinevalt. Oluline on olla lihtsalt avatud ja lubada endal kogeda kõike seda, mis selle praktika jooksul toimub.“

Alustada on hea koos juhendajaga, kes vajadusel tehnikat täpsustab

Kristiina selgitab, et OSHO aktiivmeditatsioonide puhul, mida tema juhendab, on soovituslik juhistest väga täpselt kinni pidada ning olgugi, et mõnel meditatsioonipraktikal on juhised väga lühikesed, on igal sõnal väga oluline tähendus. Alustamiseks on tema sõnul kindlasti hea koos juhendajaga teha, kes vajadusel täpsustab tehnikat ning kellelt saab küsimusi küsida. Kui on tehnika selge, saab kodus edasi praktiseerida. „Mõnikord piisab ühest või kahest korrast grupitunnis või individuaalvastuvõtul praktika läbitegemisest, et siis kodus jätkata. Mõni inimene eelistab aga pikemalt koos praktiseerida, et kinnistada harjumust või saada toetust,“ lausub ta ja lisab, et kui on üks sobivam praktika välja valitud, siis on soovitatav teha seda vähemalt 21 päeva järjest, et meel ja keha harjuks muutustega. Juhendaja või grupiga on seda oluliselt lihtsam teha kui üksi kodus. Kui varem aga üldse aktiivmeditatsioone teinud ei ole, siis kodus ise Kristiina katsetama ei soovita hakata.

Millega arvestada meditatsioonile tulles?

Kristiina toob välja, et aktiivmeditatsioonide puhul on oluline panna end mugavalt riidesse ja umbes tund võiks möödas olla viimasest einest. Kui on tervisenäitajaid, mille tõttu liikumisvõimalused on piiratud, tuleks sellest juhendajat teavitada. Pikema-ajalisel praktiseerimisel tasub Kristiina sõnul valmis olla selleks, et tihti hakkab meel ehk ego leidma igasugu vabandusi, lugusid, takistusi ja piiranguid, miks mitte mediteerida. „Samas sellega mitte kaasa minnes ehk järjepidevalt mediteerimisega jätkates on võimalik oma ellu väga suurt muutust igas mõttes luua.“

Iseenda jaoks tasub alati aega võtta

Kristiina leiab, et kui inimesel on soov alustada mediteerimisega, kuid ta ei leia igas päevas tunnikest, et sellega tegeleda, siis tasub esmalt endalt küsida, kas inimesel pole päriselt ka seda aega võtta või ta lihtsalt ei vali seda selle praktika jaoks praegu. Tema sõnul tasub iseenda jaoks alati aega võtta. Töötava suurpere emana saab ta ise öelda, et leiab selle võimaluse ja aja, kui ta nii otsustanud on. Seda enam, kui stress, läbipõlemine, depressioon või mingit sorti paigalseis elus viitavad, et kuidagi tuleb ennast toetada.

„Kui igapäev ei ole võimalik tõesti tundi võtta, siis saab teha lühitehnikaid oma keha ja olemusega ühendumiseks. 10 minutit leiab iga inimene enda jaoks, et olla vaikuses, soovitatavalt silmad kinni, jälgida oma hingamist, märgata oma keha aistinguid, vaadelda hinnangutevabalt oma mõtteid või ehk ka emotsioone, mis soovivad olla nähtud just sel hetkel. Selle 10 minuti jooksul võta vastu kõik, mida koged ja tunned oma kehas,“ räägib ta ja lisab, et võibolla ei tunne inimene esialgu midagi ning jälgib hoopis oma mõtteid, mis muutuvad ärevaks. Ka see on aga väärtuslik kogemus, kui märkad korduvaid mõtteid, millest pidevalt ringi toimetades sa pole teadlik olnud. „Selle 10 minuti jooksul oled iseenda jaoks olemas ja saad võtta end vastu just sellisena nagu oled ja see toob kaasa sellise lõdvestumise, mis on igasuguse „tervenemise“ kõige olulisem komponent.“

Kuidas tulla toime keeruliste olukordadega?

Keerulised olukorrad ei ole Kristiina sõnul enam keerulised, kui iga päev kohalolus end märgata ja kuulata ning kui on olemas tööriistad, kuidas nendes olukordades iseenda jaoks olemas olla. Ta toob välja, et mida teadlikumaks endast saad, seda vähem väline elu sind kaasa tõmbab. „Mul on omad pisikesed rituaalid, mida iga hommik teen ja mis aitavad mul päeva luua. Kõige olulisem neist on tunnetada, kas olen saanud piisavalt magada ning mida mu keha tunneb või vajab. Kui unetunde on liiga vähe, siis tean, et vajan sel päeval rohkem aeglustumist ja nö lihtsalt olemise aega. Isegi kui alati ei õnnestu toimetuste osa vähendada, siis ma olen teadlik, et vähene uni võib mind kergemini keskmest välja ajada.“

Kristiina tõdeb, et tegelikult on oluline igaühel pidevalt teha endale sisemine nö chek-in ehk tunnetada, mis enda sisemaailmas hetkel aktiivne on, milline seisund valitseb. Keha ja seisundi tunnetamine toimub temal endal täna juba nii automaatselt iga päev, et ta ei pea selleks eraldi aega võtma. Samuti tunnetab Kristiina päeva jooksul pidevalt ühendust oma südamega ja märkab, kuidas olemine pehmeneb ja seisund tõuseb, kui ühendus südamega on tugev. „Enda südame ja hingega kooskõlas elamine on minu jaoks kõige olulisemaks väärtuseks täna. Aga kui sisemisest seisundist veel rääkida, siis mulle tundub, et see kõigub pidevalt rahutu ja rahu vahel ning selleks, et tunda end päriselt hästi, et hoida head tunnet, peamegi teadlikult erinevaid praktikaid kasutama ning tegema seda, mis rõõmu toob. On see siis meditatsioon, mõni hingamispraktika, raputamine, tantsimine, mõni muu kehatöö praktika või hoopis looduses jalutamine. Rahu enda sisse loome enda hea seisundiga.“

Kristiina lausub, et kui on juba tugevad emotsioonid üleval, võta paus ehk enda jaoks korra aeg maha, et mõista, mis päriselt toimub. Ennast ja teisi hoidvam on igal võimalusel end jälgida kõrvalt. Ta soovitab uurida lähemalt, mis on need mõtted või uskumused, tänu millele näed ja tajud seda situatsiooni just sellisena või mida vajad, et olla enda keskmes. Kristiina selgitab, et kui midagi ei sobi välises maailmas, teistes inimestes või olukordades, siis tegelikkuses on see alati kutse meile endale hakata enda sisemaailmaga tegelema. „Väga suured muutused ka välises saavad toimuda, kui valime muuta enda mõtteid, uskumusi, lähenemisi, käitumismustreid. Ja nii võid ühel hetkel märgata, et isegi kui väljas on kaos, ei kandu see kaos sinu sisse. Seal on rahu, tasakaal, mõistmine ja kaastunne.“

Väga suured muutused ka välises saavad toimuda, kui valime muuta enda mõtteid, uskumusi, lähenemisi, käitumismustreid.

Ela oma elu enda südamega kooskõlas

Kristiina sõnul toob rahu see, kui oled endast teadlik ja ei luba mõtetel oma elu kontrollida, vaid järgid enda sisemist juhatust elada just sellist elu nagu päriselt soovid. Rahu toob see, kui hakkad märkama oma mõtteid, tundeid või käitumist, mis pole sina ning liigud enda autentse olemuse poole ning elad enda südamega kooskõlas. „Oleme elus automaatselt võtnud enda omaks tuhandeid erinevaid mõtteid, uskumusi, käitumismustreid, mis ei ole kuidagi seotud meie pärisolemusega. Elame elu, kus me ei tea, kes me oleme, teeme tööd, mis meile tegelikult ei meeldi, oleme suhetes, kus ei peaks olema, muretseme teiste arvamuste pärast jne ehk ei ela endaga kooskõlas ning lubame meelel oma elu juhtida. Minu soovitus igaühele on hakata kuulama oma südant meele asemel. Ela oma elu enda südamega kooskõlas.“

Rahu toob see, kui oled endast teadlik ja ei luba mõtetel oma elu kontrollida, vaid järgid enda sisemist juhatust elada just sellist elu nagu päriselt soovid.

Kuidas vabastada emotsioone?

Kristiina toob välja, et emotsioonide vabastamise puhul on kõige olulisem teada, et emotsioon on lihtsalt energia, mis allasurudes kehasse jääb ning tekitab seal blokeeringuid. Kui me lubame emotsiooni energia täielikult endast välja, siis see vabaneb. „Ühiskonnas levib väga palju veel arusaam, et emotsioone tunda ei tohiks, sest põlvkondade kaupa on see meie esivanemate jaoks olnud ohtlik. Nii on meie kehadesse kogunenud väga palju kõike seda, mis ei peaks seal tegelikult olema,“ lausub ta ja lisab, et kui tunned, et mingi suur emotsioon tuleb üles, siis see on alati seal sõnumiga, aga enne kui lugudesse, põhjustesse või järeldustesse liigud, soovitab ta lihtsalt tuua kogu oma teadlikkus kehasse, aistingute juurde, lõdvestuda ning lubada see emotsioon endast välja. „Väga soovitan seda teha esialgu koos juhendajaga, et keha saaks selle kogemuse, kuidas on turvaline emotsioone endast vabastada. Hea meetod selleks on näiteks biodünaamiline hingamine ja trauma vabastuse süsteem.“