1. Avaleht
  2. GoodNews TV
  3. VIDEO I Helen Haava: oma mõtete ja soovidega tuleb olla ettevaatlik
VIDEO I Helen Haava: oma mõtete ja soovidega tuleb olla ettevaatlik

VIDEO I Helen Haava: oma mõtete ja soovidega tuleb olla ettevaatlik

Biodünaamilise hingamise ja trauma vabaduse (BBTRS) praktik ja Rikardia tegevjuht Helen Haava sõnab, et praktikaid, mille abil ennast aidata, on väga palju – erinevad meetodid saavad aidata erinevate probleemide puhul. Aga kuidas need praktikad siis töötavad?

Helen toob välja, et tema elus on väga palju lugusid seoses täiendmeditsiiniga ja see on põhjus, miks ta sellesse nii väga usub ja miks nad on loonud platvormi, kuhu on koondatud täiendmeditsiini praktikuid. Tema missiooniks on erinevatest teraapiatest ning praktikatest ja nende kasulikkusest rohkem rääkida ja ta usub siiralt, et need võiksid olla osa tervishoiusüsteemist.

Heleni missiooniks on erinevatest teraapiatest ning praktikatest ja nende kasulikkusest rohkem rääkida ja ta usub siiralt, et need võiksid olla osa tervishoiusüsteemist.

Helen Haava Buduaari jõulupeol esinemas. Foto: GoodNews, Evelin Kruus

„Õnneks on väga palju ka arste, kes tänaseks päevaks nii arvavad. Ma näen, et vaikselt see asi muutub. Aga kuidas need praktikad töötavad? Tavameditsiin ei ole väga vana ja tavameditsiinis jäetakse meie terviklikkus arvestamata,“ sõnab ta ja rõhutab, et on tavameditsiinile siiski väga tänulik ja temast ei tohiks selles osas valesti aru saada. „Aga neid kahte kombineerides saaksime elada palju tervemalt ja me ei peaks sattuma nii palju haiglatesse ning olema ühiskonnana nii haiged.“

Tavameditsiini ja erinevaid praktikaid kombineerides saaksime elada palju tervemalt ja me ei peaks sattuma nii palju haiglatesse ning olema ühiskonnana nii haiged.

Miks traumad meie kehadesse kinni jäävad?

Helen selgitab, et Peter Levine on üks teadlane, kes on üle 50 aasta traumat uurinud ja seda, kuidas traumad meie kehadesse kinni jääb ja miks. Nimelt on meie organismil selline reaktsioon nagu „võitle-põgene-tardu“. Helen selgitab, et kui satume olukorda, kus tunneme ohtu, siis käivitub automaatselt „võitle-põgene-tardu“. Ta arvab, et me kõik oleme kogenud tardu reaktsiooni. „Kui olete keerulises olukorras ja tahaks midagi öelda, aga üldse ei saa. Evolutsiooniliselt aitas „võitle-põgene-tardu“ meil looduses ellu jääda.“

Evolutsiooniliselt aitas „võitle-põgene-tardu“ meil looduses ellu jääda.“

Buduaari jõulupidu. Foto: GoodNews, Evelin Kruus

Helen tõdeb, et tänapäeva stressorid on peamiselt aga psühholoogilised, mis tähendab, et sündmused leiavad aset justkui meie sees. Kui evolutsiooniliselt varasemalt joosti peale stressirohket olukorda vabanenud energia ja hormoonid endast välja, siis täna, kogedes arvuti taga stressi, ei tee me kontori peal kontsades ühte tiiru, et stressi endast välja joosta.

„Tihtipeale me ei saa välja elada end nii nagu peaksime. Loomad oskavad seda väga hästi. Kui rohusööja loom tunneb ohtu, siis ta esimese asjana võitleb või põgeneb. Kui ta kumbagi teha ei saa, ta tardub – viskab ennast surnult maha. Kui kiskja lahkub, siis ta kõigepealt väristab ennast, tõuseb püsti ning jookseb kogunenud energia endast välja. Meie inimestena kahjuks tihtipeale ei tee seda ja seetõttu jäävadki meie kehadesse traumad kinni,“ selgitab ta.

Helen Haava. Foto: GoodNews, Evelin Kruus

Helen sõnab, et hingamisteraapias ei saa inimesed tihtipeale aru, mis nende kehadega toimub – keha väriseb, teeb imelikke liigutusi, tõmbleb. Ta selgitab, et see ongi see, et lõpuks ometi saab võitle-põgene-tardu reaktsioone lõpetada ja emotsioone väljendada. „Praktikaid mille abil aidata, on väga palju. Erinevad meetodid saavad aidata erinevate probleemide puhul,“ lausub ta ja lisab, et tihtipeale me ei saa oma emotsioone väljendada või me ei luba neid endal väljendada.

Emotsioonid on aga väga normaalsed nähtused, neid peaks aktsepteerima ja võtma loomulikena. Emotsioonid näitavad meile meie vajadusi. Näiteks viha näitab meile vajadust oma piire kehtestada. See annab energia enda eest seista. Kurbus aitab meil taasühenduda kaotatuga ja otsida lohutust. Vastikustunne näitab, et peaksime millestki eemale hoidma. Rõõm näitab, mis on elus oluline. Hirm valmistab meid ette võitluseks võipõgenemiseks. „Tihtipeale ma hingamisteraapias näen, kuidas emotsioonid on justkui luku taga. Erinevate meetoditega saab keha kaitsekihtidest läbi murda ja emotsioonid pinnale tuua ning läbi elada. Väga elumuutvad on need korrad, kui on tugevad vanade emotsioonide väljendamised.“

Emotsioonid on aga väga normaalsed nähtused, neid peaks aktsepteerima ja võtma loomulikena, nad näitavad meile meie vajadusi.

Oma mõtete ja soovidega tuleb olla ettevaatlik

Helen toob välja, et tihtipeale tema ja ta kolleegid näevad, kuidas inimeste elud muutuvad – suhted paranevad, saadakse õige töö, elus hakkavad asjad paremini minema. Kui on keeruline olukord, siis julgustab ta abi küsima.

Helen soovitab oma mõtete ja soovidega aga ettevaatlik olla, neil on nimelt kalduvus täituda. Ta toob näitena välja loo, kus üks tema tuttavatest kunagi ammu neil külas käis ja oli näha, et tuttaval on mingi mure, aga ta ei osanud seda kuidagi defineerida ja ütles vaid: „Ma soovin, et mu elus oleks mingi konkreetne probleem.“ Ei läinud väga kaua aega mööda, kui tuttav sai endale kohtuasja, mis kestis aastaid. „Olge ettevaatlikud enda mõtete ja soovidega!“

GALERII: EVELIN KRUUS

Head Uudised GoodNews