KRISTI LUGEMISSOOVITUSED I Kuidas leida uusi meetodeid, kuidas probleeme lahendada?

GoodNewsi IT-spetsialist Kristi Zirk jagab oma lugemissoovitusi Lugemine on lahe kogukonnas. Tema 14. raamatusoovitus on Äripäeva kirjastuse raamat „Pime nurk“, mille on kirjutanud Gordon Rugg.

Autor innustab meid oma mõttemalle analüüsima ning pakub välja uusi meetodeid, kuidas probleeme lahendada ja koode lahti murda. Mida malemeistrite põhjal võib järeldada selle kohta, kuidas inimesest saab mingi ala asjatundja? Miks võidusõitjad ei oska selgitada oma rooli taga tehtud otsuseid?

HUVITAVAID MÕTTEID RAAMATUST:

• Inimeste asjatundlikkusel on omad piirid. See, et sa midagi tead, ei tähenda veel, et suudad seda sõnades väljendada, teistele õpetada või selgitada, kuidas sa mingist probleemist aru saad.
• Kui asjatundjatel mingi probleemi lahendamine ebaõnnestub, siis on see sageli tingitud pimedast nurgast: tõde on otse nende silme ees, kuid nad ei näe seda.
• Asjatundjat iseloomustab see, et ta valdab kümneid tuhandeid infokillukesi, mille omandamiseks on enamasti kulunud seitse kuni kümme aastat.
• Olukorras, kus sul on valikuvõimalus, teed sa vea tavaliselt sagedasti korduva tegevuse suunas. Näiteks kontorivõtit kasutad sa sagedamini kui oma välisukse võtit, seega koduuksele jõudes haarad sa automaatselt kontorivõtme järele.
• Omal alal kogenud inimestel on hulgaliselt selliseid teadmisi, mida nad ei suuda sõnadesse panna. Teadmised on neis olemas, need on enamasti täpsed kuid need on sageli sellised, mida nad küll kasutavad, kuid mida nad ei oska sõnadesse panna.
• Tihtipeale eksperdid ei tea, mida nad teavad.
• Inimesed on väga nutikad märkama omadusi, mida võiks nimetada „kasutusvõimalusteks” – võimalusi mingi toote kasutamiseks viisil, mis selle loojale iial pähegi ei oleks tulnud.
• Episoodilisest mälu – see on mälu, mis tegeleb episoodidega – mingil eluhetkel läbi elatud kogemustega ‒ vastandina semantilisele mälule, mis tegeleb „ajatute” faktidega, nagu näiteks Prantsusmaa pealinn või see, kui mitu meetrit on ühes kilomeetris.
• Üks episoodilise mälu kõige muljetavaldavamatest vormidest on tuntud välklampmäluna. Mida sa tegid siis, kui kuulsid 11. septembri terrorirünnakutest?
• Välklampmälestused ei ole usaldusväärsed, hoolimata sellest, kui detailsed need on või kui innukalt asjaosaline inimene ise oma mälu eksimatusesse usub.
• Pikaajaline mälu – kasutatakse selliste mälestuste talletamiseks, mis säilivad mingi aja. Säilitamise aeg võib varieeruda minutitest aastakümneteni. Siiski on ka pikaajalisel mälul oma kustumiskiirus – ööga kaotame suurema osa lõppenud päeva uutest mälestustest ning nende mälestuste osaline kadumine jätkub veel umbes paari järgmise nädala vältel. Kõik mälestused, mis suudavad püsida üle kahe nädala, jäävad tõenäoliselt me ajju määramata ajaks tallele.
• Lühimälu on teistsugune: seda kasutame näiteks telefoninumbri meelespidamiseks seni, kuni me selle kuhugi üles kirjutada jõuame – see on omamoodi lühiajaline ajumärkmik. Selle maht on väga väike – umbes seitse ühikut – ning kestus lühike ‒ vaid mõni sekund.
• Vaiketeadmised – teadmised, mida inimene ei suuda adekvaatselt sõnadesse panna isegi siis, kui ta seda soovib. (Näiteks palu kellelgi valjul häälel mõelda autot juhtides, milliseid samme ta selle jaoks teeb)
• Kompileeritud oskus – kui inimene suudab sooritada mitteverbaalseid tegevusi, ise samal ajal sisukat vestlust arendades. (Näiteks autojuhtimine)
• Loendamises on inimesed üldiselt üsna osavad ning liitmises-lahutamises ka mitte just kõige halvemad. Kuid korrutamises pole me reeglina eriti tugevad ning enamik meist on üsna lootusetud, kui tegemist on jagamisega. Selle üks põhjus on, et jagamine asetab inimeste lühiajalisele mälule väga suure koormuse.
• Valest tegutsemisest tingitud aktiivseid vigu on kerge märgata. Raskem on märgata asju, mida pole olemas, tegematajätmise vigu.
• Kui veebileht ei suuda inimesi kahe sekundi jooksul köita, võib kogu su ülejäänud veebisait sama hästi ka olemata olla.
• Küsimus, miks ja kuidas said inimestest parema- ja vasakukäelised, on inimkonna üks vanimaid müsteeriume. Kui välja arvata mõni kummaline erand, siis oleme meie loomade kuningriigis ainus liik, kes üht kätt teisele eelistab.
• Kui vaatate oma silmaga seda, kuidas asjatundjad töötavad, märkate asju, mida muidu neilt kergesti teada ei saaks.
• Võta see, mis on ilmselge, ja pööra see pahupidi.
• Meie aju on häälestatud nii, et see paneb meid automaatselt teatud tüüpi vastuseid eelistama, hoolimata sellest, kas need vastused on loogiliselt õiged või ei.
• Idealiseeritud näod, mida inimesed teistele eelistavad, on sümmeetrilised. Samuti meeldivad inimestele tähelepandamatud, keskmised näod.
• Konfabulatsioon on inimeste kalduvus oma uskumusi ratsionaliseerida – seda isegi siis, kui see, mida nad selle käigus väidavad, kõlab kõigi teiste kõrvus täiesti pöörasena. (Näiteks, neuroloogiline kahjustus võib panna patsiendi uskuma, et ta on kaotanud oma vasaku käe)
• Inimestel hakkab kiiresti igav, seega tõmbab neid uudsus, muidugi juhul, kui see jääb nende eelistatud mugavustsooni piiresse.
• Tähenduse puudumise tõestamine on märksa raskem kui tähenduse leidmine, alati võib keegi tulla välja väitega, et sa ei ole lihtsalt õigest kohast vastust otsinud.
• Paljudele probleemidele, millega ettevõtted või tootjad kokku puutuvad, on keegi teine mujal varem juba lahenduse leidnud, kuigi tavaliselt on see lahendus peidus seal, kust seda otsidagi ei osata.