PALUN ÄRA JÄÄ ÜKSI I Kuidas saab mees seista soolise võrdõiguslikkuse eest?
Värskest “Võrdsem Eesti” videost saame teada, et Eesti võiks Euroopa soolise võrdõiguslikkuse skaala praeguselt kesktasemelt teha märgatava arenguhüppe naiste ja meeste võrdsuse suunal kui ka mehed soolise võrdõiguslikkuse edendamisele kaasa aitaksid. Meestele peaks sooline võrdõiguslikkus korda minema, kuna see on õiglasema elukorralduse küsimus, millest on laialdane kasu kogu ühiskonnale, sealhulgas meestele endile.
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab, et Eesti liigub sugudevahelise võrdsuse poole teosammul. 100 punkti skaalal, kus 1 tähistab täielikku soolist ebavõrdsust ja 100 soolist võrdõiguslikkust, on meie skooriks aastal 2020 vaid 60,7. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse nendib, et sellise näitajaga jääme endiselt allapoole Euroopa riikide keskmist – 67,9 – ning vajalik on leida uusi võimalusi kiiremaks edasiliikumiseks.
Ka Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ekspert Christian Veske märgib, et kuigi Eesti on viimaste aastakümnetega teinud läbi suure arengu, oleme nüüd jõudnud punkti, kus on vaja järgmist arenguhüpet. „Arenguhüppest saame rääkida, kui on tasakaalustatud ühiskond, kus naised ja mehed, tüdrukud ja poisid on võrdselt väärtustatud ning neil on võimalus olla oma valikutes vaba,“ täpsustab ta. Sellisel arenguhüppel oleks positiivne mõju nii üksikisikule kui ühiskonnale laiemalt. „EIGE arvutuste järgi suurendaks soolise ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus aastaks 2050 sisemajanduse kogutoodangut kuni 9,6%,“ lisab Veske.
Soolist võrdõiguslikkust peetakse Eestis endiselt „naiste teemaks“. Osaliselt on selline arvamus mõistetav – sooline ebavõrdsus ja seda toetavad iganenud soolised stereotüübid ning soopõhine vägivald halvendavad jätkuvalt paljude naiste igapäevaelu ja võimalusi. Näiteks, endiselt Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe mõjutab oluliselt naiste majanduslikku hakkamasaamist ja sõltumatust. Tasustamata hoole- ja kodutööde ebavõrdne jaotus jätab jälje naiste tööalastele väljavaadetele.
Samas on ka poistel ja meestel sooga seonduvaid probleeme, mis samuti on paljuski põhjustatud iganenud soolistest stereotüüpidest, mis mõjutavad nii ühiskonna suhtumist ja ootusi poistele ja meestele kui nende enda käitumist, enesekuvandit ja heaolu. Christian Veske toob näiteid: “Poisina on tõenäoline, et panustad oma haridusse vähem, sest õpikutarkus ja head hinded pole edu jaoks kõige olulisemad. Ülikooli sa pigem ei lähe või jätad pooleli, sest oluline on varakult hakata raha teenima. Nii näiteks oli 2019 aastal meesõppurite osakaal magistriõppes vaid 37,4%. Täiskasvanueas oled üle töötanud, aega laste elust osa saada on vähe ning tasapisi annab tervise nõrgenemine endast märku.”
Rait Kuuse rõhutab, et märgatavaks arenguhüppeks on vajalik, et ka mehed tajuksid soolist võrdõiguslikkust enda jaoks vajaliku ja kasulikuna. „Selleks peavad ka riiklikud ja kohaliku tasandi poliitikad pöörama tähelepanu naiste ja meeste kohati erinevale olukorrale ja võimalustele ja aitama lahendada nii meeste kui naiste soospetsiifilisi probleeme,“ märgib ta. „Vähemoluline ei ole ka see, et ka naised oleksid meeste rollide ja mehelikkuse mõiste muutumisele avatud ning toetaksid seda,“ lisab Kuuse.
Meeste võrdsem osalemine väikelaste eest hoolitsemises lühendab naiste karjäärikatkestusi ja parandab seeläbi nende tööalaseid võimalusi. Nii naiste kui meeste jaoks toob parem töö ja pereelu tasakaal kaasa paremad peresuhted ja majandusliku olukorra.
Sotsiaalministeeriumi andmetel on isapuhkuse kasutamine viimase kolme aasta jooksul liikunud tõusuteel. Mullu 1. juulist pikenes isapuhkus senise 10 tööpäeva asemel 30-le kalendripäevale ja sotsiaalkindlustusamet hakkas maksma isa täiendavat vanemahüvitist. Isa täiendava vanemahüvitise süsteemi loomisest kuni 2021. aasta aprillini on seda kasutanud 6022 isa.
Isade osakaal on suurenenud ka vanemate vahel jagatava vanemahüvitise saajate seas. 2020. aastal oli isade osakaal vanemahüvitise esmakordsete määramiste seas rekordiliselt 17,2%.
Kuidas saab mees seista soolise võrdõiguslikkuse eest?
- Kui kuuled oma tutvusringkonnas seksistlikke nalju, ära naera kaasa sest see pole okei! Pigem ütle ka sõbrale, et need naljad on nõmedad.
- Kui näed sooliselt piiravaid reegleid, näiteks et tüdrukutele ei võimaldata lasteaias maadlustunde või poisse ei julgustata koolis osalema toidu tegemise tunnis, siis seisa neile vastu!
- Kui sul on laps, siis võimaluse korral kasuta oma õigust isapuhkusele ja vanemapuhkusele ning saa osa nendega koos kasvamisest. See on raske, kuid seda väärt!
- Ära osale oma laste kasvatamises ja koduses elus, nagu sa oleksid külaline või abistaja. Jaga oma partneriga koduseid töid võrdselt ja ära oota, et sind palutaks.
Aprillist kuni jaanipäevani avaldab sotsiaalministeerium 10-osalise minivideote sarja “Võrdsem Eesti”, kutsudes sellega ära tundma ebavõrdsust ja vägivalda ning sellele ka reageerima ja abi otsima. “Võrdsem Eesti” videosarjas saavad sõna teadlased ja eksperdid. Igal nädalal avaldatakse üks videoklipp sotsiaalministeeriumi Youtube´i kanalis, lühikesed videoklipid jooksevad iganädalaselt ETV kultuuriteadetes.
Vaata juba ilmunud videoid!
Airi Mitendorf: “Kus algab kontroll paarissuhtes?”
Kristiina Luht: „Kuidas ära tunda kübervägivalda?“
Jaanika Hämmal: “Miks meil on vähe meesõpetajaid?”
