Mida teha, kui sulle öeldakse ei? Joel Juht õpetab oma raamatus võitlema EI-vastusega

Joel Juhti teatakse peamiselt kui tantsijat ja koreograafi ning Eesti esimese tänavatantsukooli JJ-Street Dance Company loojat. Oma raamatus “Joel Juht. Võitlus EI-vastusega” jutustab ta oma loo, kuidas sport on õpetanud talle distsipliini, kuidas uute eesmärkide ja raskuste ületamine on andnud jõudu ja motivatsiooni, et panustada oma aega juhtimisse ja noorte arendamisse. See on raamat eneseusust ja võitlustest ei-vastustega.

“Joel on ühest küljest lapsemeelne, aga teisest küljest suure südamega poiss, kes hoiab ühtmoodi nii noori kui vanu inimesi,” räägib Reet Linna, kes kohtus Joeliga saates “Kuulus ja kummaline”. Reet viis tänavatantsija kokku hiphopihuviliste vanaprouadega ning kutsus mehe “Prillitoosi” pajatama polaarmaratonist Kanadas. “Joeli väga keerulise lapsepõlve tõttu oskab ta teist inimeste mure- ja valupunkte hästi näha ning see on ülioluline,” ütleb ta.

“Joel on hea mõttes hull! Ta teeb kõvasti tööd, et midagi saavutada. Minul on põhjust Joeliga absoluutselt rahul olla,” räägib maadlustreener Tiit Uspenski.

“Kui mulle öeldakse ei, siis ma võtangi seda kui ei-d. Kui Joelile öeldakse ei, siis tema, raibe, enne seljast maha ei roni, kuni talle vastatakse jah,”  kirjeldab Joelit JJ-Street tantsukooli juht. Peeter Taim.

Heade uudiste portaal avaldab Joeli raamatust inspireerivad katkendid.

1. Joel ammutas mõnikord inspiratsiooni internetist leitud ja välja trükitud tantsupiltidelt, kus keegi seisis pea või ühe käe peal. „Mäletan, et Tartus vana kaubamaja teisel korrusel oli vahekoridor, kus oli hästi libe ja hea põrand – seal käisime poistega harjutamas, sest meil ei olnud raha, et treeningsaali minna. Põhimõtteliselt kasutasimegi kaubanduskeskuste nurgakesi ära. Me ei teinud seal kellelegi kurja, meil oli vaja lihtsalt kohta, kus harjutada. See oli päris lahe tegemine: kuskil kaubamaja nurgas, ilma muusikata. Naljaga pooleks – sul polnud sedagi, kust muusikat maha mängida. Lõpuks saime väikse maki, patareidega.“
2. “Inimesed võiksid aru saada, kui raske see on olnud. Ei olnud nii, et Joel Juht või keegi teine lihtsalt tuli, hakkas tegema ja nii läkski. Alguses pidi väga palju rääkima, avalikult ja meedias, mis on tänavakultuur. Selleks, et seda saaks teha ja arendada. Kui sa oled noor, siis pole hirme ka, sest sinult pole midagi võtta. Näed mingit valgust ning selle poole sa kõnnid.“
3. Joel möönab, et samal ajal algas tosin aastat kestnud elustiil, kus ta sõitis iga päev tundide kaupa üle Eesti eri kohtadesse trenne andma. Noorte nimel, kes tahtsid tänavatantsu teha. Koormuse suurenedes tekkis tal üks õpilane, kes vahepeal tema eest sõitis. „Olen terve Eesti läbi sõitnud. Ise juhtisin autot, siis andsin  trenni, paari tunni pärast sõitsin uude kohta, andsin uuesti trenni. Istusin ja rääkisin nende noortega.“
4. Joel oli tollal valmis iga sendi pooleks saagima. Sestap elaski ta moel, mis tavakodanikule võib mõistetamatuks jääda. “Kuna mul ei olnud rikkaid vanemaid, kes oleksid toonud kotiga raha, pidin ise kuidagi majandama. Andsin endale väga selgelt aru, et kui ma kogun 12 aastat raha, tekib mul võimalus investeerida ja rohkem teenida. Et ma ei peaks iga päev kaheksa tundi kopikat taga ajama. Et ma ei sõltuks kellestki ega millestki. Minu eesmärk oli saada lapsevanemaks, kellel on oma lapse jaoks rohkem aega, kui minu vanematel minu jaoks oli. See on olnud ka tõukeks, miks ma nii palju ennast push’in ja teen korraga – et mul oleks pere jaoks aega.”
5. Joel riputas oma kodulehele tunnuslauseks „When others sleep, I run” ning seadis eesmärgiks kõrbemaratoni. Mitte lihtsalt, vaid maailma ühe raskeima ultramaratoni Maroko kõrbes. Ühelt poolt tahtis hulljulge Joel iseennast proovile panna, teisalt soovis lastele head teha ja koguda toetajate abiga raha Siimusti lastekodule tervisepargi rajamiseks.
6. „Kui Tallinna tagasi jõudsin, magasin oma stuudios – elamist mul ju ei olnud. Kõik see 12 aastat loobusin ma oma sünnipäevadest, reisimisest ja muudest asjadest, mis vähegi võiksid raha kulutada. Mul ei olnudki muud elu, aga see töö oli seda pingutust väärt.”

Raamatu saab tellida kirjastuse Helios e-poest!