MOTIVATSIOONIVIDEO I Dr Joe Dispenza: alusta oma päeva positiivselt!
Joe Dispenza on teadlane, keda on kutsutud kõnesid pidama riikidesse üle maailma. Tema sõnul on oluline mitte elada minevikus, vaid treenida end olema tulevikus ning alustama päevi positiivselt.
“Ma arvan, et inimesed praegu, kuna nad on niivõrd motiveeritud, hakkavad aru saama. Ei piisa sellest, et lihtsalt teada. Praegu on aeg ajaloos, et teada kuidas,” räägib Joe Dispenza oma kõnes. “Meil pole kunagi kõike, mida me õpingutes teinud oleme, me pole kunagi näinud inimesi, kes oleksid suutelised muutma oma ajutööd nii kiirelt ja nii tõhusalt kui see konkreetne grupp.”
Katses osalenute tulemused
80% Joe Dispenza katses osalejatest said 90% muutuse ajus paremuse poole nelja päevaga, et luua südames rohkem selgust, et saaks ise reguleerida oma emotsionaalset seisu ja seda, mis toimub ümbritsevas keskkonnas. “Me oleme need kokku pannud üheks valemiks, et oleks asitõend, mis on objektiivne. See ei ole ainult subjektiivne – ütled küll, et tunned end sessiooni lõpus paremini, aga meil on teadusepõhised tõendid, et muutus ei ole ainult sinu meeles, vaid see on ka ajus. See ei ole lihtsalt sinu meeles, vaid see on ka sinu kehas,” selgitab Dispenza.
“Me oleme uurinud nende inimeste ajusid, kes mõtlevad mingi häiriva emotsiooni peale ja 100% kordadest, nad teevad oma aju töö halvemaks. Nad püüdlevad edasi kõrgema beeta ajulaine mustrini, sest esiteks, kogu erutuse, stresse, hormoonide tagajärg on sinu üleliigne analüütilisus ja analüüsimine ei muuda seda, isegi mitte sisemine. Teiseks on emotsioon sinu mineviku mälestustest tulenev, kui sa mõtled minevikule, siis lahendus on sellest kõrgemal. Selle ringi murdmiseks on nende emotsionaalsete reaktsioonide tulekindel periood, see on kingitus ja mulle pole oluline, et sa reageerid. Küsimus on selles, kui kaua sa reageerid,” selgitab Dispenza.
Olevikus elamise võlu
Dispenza sõnul inimesed usuvad oma minevikku rohkem kui oma tulevikku, seetõttu nad räägivad oma minevikust rohkem kui oma tulevikust. Inimesed teevad oma mineviku romantiliseks ja on sellesse rohkem armunud kui tulevikku. Inimesed, kes tõesti loovad imelisi asju oma elus, on rohkem armunud oma tulevikku ja hoiavad seda oma mõtetes elusana, seda igapäevaselt. Neile meeldib kasta oma taimi või aeda. Nad teenindavad oma tulevikku iga päev ja see nauding, elevus, emotsioonid, mis sellega tulevad, panevad neid muutma oma aju ja keha aega mööda, et neile tekiks see tunne, et nende tulevik on juba käes.
“Mõtle sellele, kui sinu ajus ja kehas on tõendeid ainult sinu mõtetest, tõendid, mis panevad tundma, nagu sa oleksid juba oma tulevikku kogenud, siis mida see tähendab? See on juba toimunud, seega lõdvestu, sest see leiab su ja tuleb sinuni moel, mida sa kõige vähem ootad,” selgitab ta. “See on ilu selle asja taga. Kui sa teaksid seda ette, siis see poleks midagi uut, see peaks sind üllatama. Aju õpib vigadest ja üllatustest, seega miks mitte olla üllatuda tundmatu kokkusattumuse, võimaluse või sünkrooni üle. Lõpuks sa saad aru, et sinu tunded ja mõtted hakkavad looma sinu ellu nende tagajärgi. See kogemus põhjustab inimest end võimsamana tundma, nad hakkavad endasse rohkem uskuma.”
Helge tulevik
“Keskendu enda tulevikule, seda tehes sa saad hakata end tervendama igal moel. Ei saa öelda, et sa oled liiga haige, et seda teha. Ma olen näinud ülimalt haigeid inimesi, kel on olnud 50 ajukasvajat, kes on oma elu ringi keeranud,” räägib ta. “Ma olen näinud inimesi, kel oli ülimalt vägivaldne minevik ja saavad maailma õnnelikumateks inimesteks.”
Mõeldes minevikule, siis iga kord, kui me mõtleme sellele draamale, me toodame sama keemiat ajusse ja kehasse, nagu see toimuks jälle. Sa hakkad pidevalt prognoosima, mida sa teed, kui see uuesti juhtub. Sa hakkad valima kõige hullemat situatsiooni oma peas, siis mõtled, et aga kui see juhtub, aga kui too juhtub. Siis sa muutud rohkem loomingulisemaks ja iga kord, kui sa seda teed, sa hakkad kogema seda tuleviku emotsiooni, mis põhineb sinu minevikul, sellel hirmul, ärevusel, depressioonil, seega selle inimese olukord, tema aju, keha samal ajal karastavad ennast selle halvima olukorra jaoks nende elus, sest ellujäämisel, mille jaoks inimesed end valmistavad, siis on neil parem võimalus ellujäämiseks. Sul võib elus toimuda kümme imelist asja, siis sa leiad selle ühe halva asja ja keskendud sellele, sest sa pead olema valmis selleks kui see jälle juhtub. “Inimesed pidevalt raiskavad kogu oma elu nurga taha vaatamisele, et millal see juhtub ja nad on valves,” räägib ta. “See ei ole teadlik protsess, mis on levinud posttraumaatilise stressihäirena sõdurite seas, kus nad pidevalt otsivad teel olevaid pomme, see on alateadlik.”
Keha on olnud just seisus, kus ta peab olema nagu metsloom, jääma ellu. Aga kui sa hakkad selle kallal töötama, siis sa murrad selle seisundi vastuse ja sa ütled, et see ei ole enam sinu vihane meel, vaid sina oled see meel. Sa ei saa olla ärevil, kui sa oled oleviku hetkes, sa ei saa olla depressioonis, kui sa oled oleviku hetkes. Sa oled oleviku hetkes, sa ei mõtle tulevikule või minevikule ja sa hakkad seda maailma kontrollima, siis su keha hoiab sellest emotsioonist kinni, mil ta lõpuks saab treenitud. Nagu treeniksid koera istuma, varem või hiljem ta hakkab seda automaatselt tegema, ta allub teisele meelele ja kui see juhtub – sealt tuleb see energia.
