Joogafestivalil Haapsalus toimub shindo töötuba

Kujutada ette 16 000 aasta tagust Jaapanit on paras väljakutse, mis kiilub kujutlusvõime sakilise serva taha kinni – ei mingeid pilvelõhkujaid ega kiirronge. Ei mingit karaoket ega sushi’t, surnukstöötamisest rääkimata. Mõnes mõttes ulatuvadki shindo venituspraktika juured sellesse kaugesse aega, mil inimesed elasid tihedamas kontaktis nii iseenda kui ka ümbritseva loodusega. Ja kaunistasid savipotte keerutatud nööri tekstuurijäljega.

Kui 80-ndate aastate algul sensei Kazuko Kuratomi tütrel astma diagnoositi, otsis ta abi just sellest kaugest minevikust, et saada leevendust oma tütre astmale ja allergiale. Tavameditsiin ei suutnud tema tütart aidata ning Kuratomi asus uurima idamaiseid, Jaapani vanadel traditsioonidel põhinevaid tervenduskunste. Ta avastas, et nendes tehnikates oli palju puudutust ja iidsete aegade kunsti imiteerimist, nagu seda on Jomoni ajastu keerutatud nööriga tekitatud spiraalsed mustrid. Shindo oma juurtega jõuabki Jomoni ajastusse. Meridiaane venitavad harjutused, kus keha on väändes, väljendavadki lõpmatut Jomoni keerutatud nöörist tekkivat mustrijälge, mis ühendab sisemuse ja välise ühtseks tervikuks.

Shindo kätkeb endas venitus-, massaaži- ja lõõgastusharjutusi. See on kompleksne ravimeetod, mis mõjutab venitus- ja hingamisharjutuste ning massaaživõtetega neid 12 energiameridiaani, mis inimkeha läbivad. Shindo käsitlus inimesest on terviklik, mis tähendab, et igal elundil ja energiakanalil on täita konkreetne ülesanne. Seega saab konkreetse harjutusega liikuma panna just vastava meridiaani energia, et siseorganeid mõjutada.

Igas inimeses pesitseb küll teadmine, kuidas terveneda, kuid see tarkus on unustuse hõlma vajunud – Sensei Kuratomi

Sensei Kuratomi ütleb, et igas inimeses pesitseb küll teadmine, kuidas terveneda, kuid see tarkus on unustuse hõlma vajunud. Shindo jälle aitab selle iidse tarkuse inimeses üles äratada  ja – mis peamine – shindol puuduvad vastunäidustused. Ometi ei ole soovitatav seda haiguste ägedas faasis praktiseerida. Keda kimbutavad kahtlused, võib alati arstiga konsulteerida. Nohu või viirushaiguse tulekul peaks aga ikka venitustundi kohale minema, sest nii saab haigusel sabaotsast kinni, leiab Merike Villard, kes toob shindo peatselt algavale Haapsalu joogafestivalile.

„Tegelikult ei ole shindo ja jooga otseselt omavahel seotud,“ ütleb Merike. „Shindo on pigem yang- ning jooga pigem yin-tüüpi tervendusmeetod. Samas on mõlema puhul tegu idamaise tehnikaga, mis aitab kehal ja vaimul lõdvestuda ning terveneda. Shindo ja jooga hingamismeetodid on erinevad. Joogas kasutame mitmekesiseid hingamismustreid, et meelt rahustada ja keha puhastada, aga shindos on tähelepanu sügavlõdvestumisel avatud suuga väljahingamisel, mis aitab kehameridiaanidest blokid vabastada ja organitesse energiat suunata. Samuti vabanevad hingamise kaudu emotsioonid.“

Shindos on tähelepanu sügavlõdvestumisel avatud suuga väljahingamisel, mis aitab kehameridiaanidest blokid vabastada ja organitesse energiat suunata

Shindos on oluline roll ka puudutusel, mis tähendab, et tervenemine toimub puudutuse abil. Kui mõnda kohta tekib venitades valu või pinge, tuleb see lihastest välja hõõruda. Neid kehaosi, milleni juhendatav venituses ei ulatu, masseerib juhendaja.

Samas ei ole Merikese kinnitusel oluline, kas tervis paraneb tänu joogale või shindole – igaüks tunnetab ise, mis teda konkreetsel hetkel kõnetab ja paremini edasi aitab. Eesmärk on jõuda igas hetkes enda jaoks parema sisemise tasakaaluni ja kehablokeeringute vabastamiseni.

„Krooniline stress võib organismis suurendada ärevushäireid, väsimust ja pingeid, aga järjepidev venitamine koos lõõgastava sügava väljahingamisega aitab ärevust ja depressiooni vähendada,“ selgitab Merike. „Jaapanlased räägivad kolmest kaelast: tavaline kael keha ja pea vahel, ranne, mis on käekael, ning pahkluupiirkond ehk jalakael. Need on ühed kitsamad piirkonnad, kuhu energia võib takerduda. Sestap tuleb harjutuste ja massaažiga nendel piirkondadel tähelepanu hoida.“

Venimine parandab ka vereringet, mis võimaldab kehasse rohkem hapnikku ja toitaineid tuua ning seda vabalt üle keha laiali transportida. Aga et enda keha painduvamaks tuunida, tuleks mõtlemist muuta.

„Minu mõtted ja tunded on minu elu nägu ja minu elu on minu mõtete ja tunnete nägu,“ räägib Merike. „Tegelikult on nii keha kui ka mõtete paindlikkus omavahel seotud. Minu otsustest sõltub, millega ma oma elu täidan ning millises kvaliteedis ma seda elada soovin. Pühendumisest ja järjepidevusest saab kõik alguse.“

Merikese kinnitusel ei pea shindo puhul tundidepikkuse praktikaga alustama. Piisab ühest-kahest harjutusest, et tutvustada kehale ja meelele midagi, millega ta varem kokku puutunud ei ole, aga mis on hakanud kõnetama. Meel võib alguses küll pisut tõrkuda ja keha paindumatuna tunduda, aga järjepidevus ja pühendumine tulevad appi ning peagi hakkab keha küsima juurde praktikaid, mis heaolu- ja õnnetunnet tekitavad.

Seitsmes joogafestival toimub 28. ja 29. juulil Haapsalus.

Lisainfo www.joogafestival.ee