Inspireerivad vaimuliku mõtted
Hea vaimulik võiks olla ühekorraga rahvamees kui ka doktorikraadiga haritlane ning samal ajal tuleks tal korras hoida kõik lähedal olevad inimhinged ja kirikukatused. Just sellise ideaali poole on oma töös püüelnud Usuteaduse Instituudi rektor, Nõmme Rahu koguduse vaimulik ja kirikuvalitsuse assessor Ove Sander.
Enne EELK peapiiskopi valimisi 2014. aastal sõnastas Sander peapiiskopikandidaadina oma elu moto: “Vaid Jumalaga ja Tema teenistuses on elul mõte.” Sanderi mõtted ja seisukohad ärgitavad kaasa ja edasi mõtlema ning kohe kindlasti elust täiel rinnal rõõmu tundma. Erilise tähelepanu all on kaasahaaravas raamatus “Meie vaimulikud #2” hariduselu ning rektorina jagub Ove Sanderil soovitusi nii teoloogia kui ka üldhariduse valdkonnas.
“Selle raamatuga võiks olla nagu kirikusse tulemisega – siit võiks leida rõõmu, lootust ja mõtteid edasimõtlemiseks. Hea oleks, kui siia sisse piiludes läheks hinges helgemaks ja lahedamaks. Käisin omal ajal tihti Evald Saagi juures. Alati, kui tema juurest tulin, oli kuidagi kerge ja mõnus. Tahtsin igal juhul paremaks inimeseks saada. Igal juhul! Meile on väga vaja seda kergust, rõõmu ja elamise julgust. Eelkõige aga usku, et muutused on võimalikud ning parem on alles ees. Kui nendelt lehekülgedelt seda leiaks, siis oleksin rõõmus,” kirjutab Ove Sander raamatus “Meie vaimulikud #2”.
Jagame raamatust Ove Sanderi inspireerivaid mõttekäike.
Kuidas saada paremaks inimeseks?
Õppimine peaks tegema õppija paremaks inimeseks, Jumalanäolisemaks. Selliseks, kes on teisele ligimeseks. Teadmised ja oskused on õppimise juures väga olulised, kuid mitte kogu tõde. Paremaks inimeseks muutumine saab toimuda ainult õpetaja ja õpilase väga heas individuaalses suhtes.
Ära jäta elu ennast elamata
Aega on väga vaja. Kas või juba märkamiseks. Annaks Jumal, et me elust ei tormaks läbi sellise kiirusega, et elu ise jääb märkamata ja elamata.
“Ei” on tähtis sõna
Olen õppinud ei ütlema, eriti kõikvõimalikele koosolekutele ja kokkusaamisetele. Muidu võiksingi 25/8 nendel oma elu mööda saata. Ma ei arva, et ei peaks üldse kokku saama ja asju arutama, kuid me oleme nendega liiale läinud. Ei-sõna suhtes tasub küll ennast analüüsida – miks seda sõna on meist suuremal osal nii raske öelda? Ja sellel sõnal on kaalu – kui jätame ütlemata ja ütleme pidevalt jah kõikvõimalikele töödele, siis on pere esmane kannataja. Seejärel me ise ja varsti muidugi ka töö.
Kannatuse kasu
Kui sinu teele satub inimene, kelle näos on naeratus ja südames tänu, siis väga suure tõenäosusega on see omandatud kannatuse koolis. Kaugema inimese kannatusest, veel vähem kannatuse üle teoretiseerimisest, eriti kasu ei ole. Kui kannatus puudutab sind otseselt või mõnda su pereliiget, sulle väga kallist inimest, siis sa muutud. Sinust saab rohkem inimene.
Raamat on müügil Rahva Raamatus!
