TimeWaveri terapeut ja mentor Aivar Haller: ideaalis peaks meie elu juhtima süda, ta on meie kompass

Eestis on uudse valdkonnana levimas täiendmeditsiin, mida ei määratleta otseselt alternatiivmeditsiinina, vaid on mõeldud tavameditsiini täiendama, lähenedes ravile ja ennetusele tavapärasest teise nurga alt. Selles valdkonnas on abiks saksa kvantfüüsiku Marcus Schmieke ja tema meeskonna loodud seade TimeWaver, mida on ka Eestis juba kaks aastat edukalt kasutatud. Kõigest räägib täpsemalt TimeWaveriga töötav terapeut ja mentor Aivar Haller.

Teie taust on suhteliselt kirju ja õpetlik: sport, teater, ettevõtlus, haridus. Olete oma elus olnud väga erinevate muutuste juures ja tegelete täna TimeWaveriga. Milline on seni olnud teie kokkupuude meditsiiniga?

Esimene sisuline kokkupuude oli Nõukogude armees, kus minust sai aastase väljaõppega sõjaväljameedik. Edasi arvasin, et mul selle alaga enam kokkupuudet ei tule. Asudes tegutsema hariduse valdkonnas sooviga ühiskonnas muutusi esile kutsuda, sain aru, et need muutused võtavad aega 30−40 aastat ehk kindlasti ühe inimpõlve. Siis mõistsin, et on olemas üks kiirem arenemistee − läbi valu. Ehk siis inimene, kellel on olemas akuutne valu, on valmis kiiremateks muutusteks. See tõi mind tagasi meie tervishoiu või siis tegelikult meditsiinisüsteemi juurde. Olen tänulik, et head õpetajad Gunnar Aarma ja Luule Viilma aitasid mõista, milline psühhosomaatiline taust haigustel ja terviseprobleemidel on, ning Adik Levinile, kes aitas mõista meditsiini olemust ja humaansuse tähendust tervikuna. Mingil perioodil olin seotud Hiinaga ja viibisin seal palju. Sain aru, et sealne inimkäsitus on teistsugune, seal on fookus haiguste ennetamisel, inimesed tegelevad külade kaupa tai chi ja teiste harjutustega. Külaarstil on sama suured õigused kui külavanemal. Ta saab palka siis, kui küla on terve. Meie meditsiinisüsteemi vaadates sain aru, et siin on väga palju vastandamist, meie elus on kõik asjad jagatud õigeks ja valeks. Ida kultuuriruumis jälgitakse elu kui tervikut, mille sees toimub yin-yang põhimõttel pidev üleminekuprotsess ja voolamine. Looja ja loodu on ühtne tervik, mis on pidevas muutuses. Lääne kultuuris on Jumal loonud maailma ja seisab sellest eraldi. Muutumatu on vastandatud muutlikule, hing kehale ja plaanipidamine tegudele. Kui Idas on iga mõte, sõna ja tegu loomise vahendid, mille kasutamise eest tuleb vastust anda, siis Läänes on mõte ehk psühhosomaatiline alge välja jäetud ja vastutus on pelgalt juriidiline mõiste. See kajastub ka meditsiinis – keha vaadeldakse kui Mendelejevi tabelit, mis Newtoni seaduste järgi ühest punktist teise liigub. Vaimne aspekt jäetakse kõrvale, sest seda ei saa mõõta ega kontrollida. Nii me eirame tervikut ja ka sisu, mis loob vormi. Selle asemel viime fookuse detailidele ja välisele, uskudes, et nii saame olukorra normaliseerida. Paraku haigusnähtude allasurumine medikamentidega ei vii inimest keskmesse tagasi, vaid tekitab hoopis probleeme juurde.

Mida see terviku mõistmine ja keskmes olemine täpsemalt tähendab?

Kui vaadata elu kui tervikut, siis selles on äärmused ehk halb ja hea koos, muidu poleks see tervik. Mina ja mu mõttekaaslased usume, et meie ülesanne siin elus on aidata ennast ja teisi selle terviku keskmesse ja siis koos õppida, kuidas seal keskmes püsida. Keskmes olles oleme tasakaalus ja näeme elu just sellisena, nagu see on, emotsionaalse mürata. Kui me aga sildistame midagi halvaks ja asume sellega võitlema, siis läheme äärmusesse ehk oma keskmest ja endast välja. Kuna meie kultuuriruumis on võitlemine heroiseeritud ja on oluline, et kõik oleks juriidiliselt õige, siis jääb oma mõtete ja emotsioonide roll kujunenud olukorras enamasti mõistmata või teisejärguliseks. Nii me kujundamegi pidevas enesetõestamises ja võitlemises olukorra, kus keskmes olemine on keeruline ehk isegi võimatu – pidevalt on mingid välised ärritajad, kelle ja millega peab tegelema. Statistiliselt pooled võitlused võidame ja pooled kaotame. Ja siis pendeldamegi pidevalt võidurõõmu ja kaotusvalu vahel ega mõista, miks see elu nii keeruline peab olema.

Kui me soovime olla keskmes, siis tekib küsimus, kuidas saada aru, et me seal oleme? Kõige lihtsam selgitus on see, kui istud maha ja su peas ei ole ühtegi muremõtet, tunned ennast suurepäraselt, sul on hea olla ning vaatad mõistvalt ja positiivselt käesolevat hetke, oled sellega rahul ja lood selles järgmist suurepärast hetke. Kui see pole nii, sind vaevavad stress ja muremõtted ning miski valutab, siis on see ilmselge, et oled keskmest väljas. Seda pole võimalik mõõta klassikalise meditsiini vahenditega. Selle mittemõõdetavus annab arstile aluse öelda, et teil ei ole põhjust ennast halvasti tunda, sest kõik proovid on korras ja tegelikult probleeme pole. Hea arst ütleb siiski veel, et toituge ja hingake õigesti, jooge piisavalt vett ja olge füüsiliselt aktiivne. Aga kusagil on psühhosomaatilised probleemid juba vääramatu protsessi käivitanud.

Mida te psühhosomaatiliste probleemide all täpsemalt silmas peate?

Maakeeli öeldes usun, et meil kõigil on siin oma missioon. Me ei kuku niisama siia planeedile, eostamine ja siia ilma sündimine ei ole minu jaoks lihtsalt juhus. Kui vaadata vähegi suuremat pilti, erinevate kultuurrahvaste pärandit, on selles kõiges võimas ja vääramatu loogika. Kui uskuda, et sünnihetkest saati on meil elus oma ülesanne, siis usun, et me kanname seda missiooni oma südames. Süda on meie keskne organ ja praktiliselt kõikidel rahvastel on ütlus, et süda teab.

Ideaalis peaks meie elu juhtima süda, ta on meie kompass. Öeldakse ka kõhutunne, hiinlastel ja indiaanlastel on see nn „üks punkt”, ja kõik viitab sellele, et meil on tunne, mis aitab aru saada, kas me oleme õigel teel või mitte. Kuna meie Lääne haridussüsteem ei õpeta tunnete tundmist, nendega hakkamasaamist ja läbielamist, siis varem või hiljem oleme nendega puntras, sest meid õpetatakse neid maha suruma: „Mehed ei nuta, kade olla pole ilus, mis sa trambid siin jalgu jne.” Kõiki neid loomulikke tundeid peaks koolis õpetama varakult ära tundma, mõistma ja vabaks laskma, aga me surume need alla ja kogume üha juurde. Meid õpetatakse olema ja elama oma peas, selle asemel et õppida tundma oma tundeid. Kuna me seda ei õpi, avastame ühel hetkel, et oleme väga ratsionaalsed, teeme nii, nagu on meile õpetatud. Ja keskikka jõudes me tavaliselt avastame ühel päeval, et meil on justkui kõik olemas, sest tegime, nagu õpetati – oleme heal materiaalsel järjel, on oma pere, kõik on nii, nagu olema peaks, aga me ei ole õnnelikud. Elame nagu kellegi teise elu, sest juba koolis öeldi, et ole kuulekas ja tee, nagu õpetaja ütleb, siis saad parema hinde. Teistest parem olemine on väga tähtis, see annab konkurentsieelise ja siis jõuad elus kiiremini edasi. Olin selles võidujooksus üsna edukas, aga minu sees oli tunne, mis ütles, et ma elan kellegi teise elu ja see ei rahulda mind. 25 aastat mentori rolli on minu juurde toonud sadu sama tundega inimesi – see ei saa olla juhus.

Sealt siis tekivad psühhosomaatilised probleemid?

Kui läheme oma südamega vastuollu, siis tekivadki psühhosomaatilised probleemid. Kõik algab lapsepõlvest, nagu ütles Freud, sealt me tuleme, tollal hakati meile õpetama tundeid alla suruma ja tekkisid kõrvalekalded. Ma ei ole näinud ühtegi inimest, kes oleks täiesti rahu keskmes, kõik mu õpetajad on olnud vastandlikud inimesed nagu ma isegi. Täielikus harmoonilises tasakaalus inimest pole, mingis hetkes me võime seda tunnetada ja siis see jälle loomuliku elurütmiga kaob, sest väliskeskkond suunab ja mõjutab. Iseasi, kas me saame aru, kas meil on piisavalt intellekti, et mõista seda mõju ja vastavalt sellele ennast piisavalt kiiresti muuta. Dinosaurused ja ilmselt teisigi liike on läinud kaotsi sellepärast, et nad pole olnud piisavalt kohanemisvõimelised, ja meie, inimesed oleme praegu oma tsentraliseeritud ja monopoliseeritud elukorraldusega jõudnud selleni, et me pole enam piisavalt mobiilsed kiirete muutustega hakkama saama.

Praegune nõiajaht meditsiinis ja tegelikult ka ühiskonnas laiemalt on ilmekas näide. Selmet kasutada nii täiend- kui ka alternatiivmeditsiini koostöös tavameditsiiniga rahva tervise hüvanguks, püüab tsentraalne monopol naeruvääristada kõike, milles ta konkurentsi näeb. Põhjenduseks tuuakse oht rahva tervisele. Suhtarvude põhjal oleme maailmas alko- ja narkosurmade absoluutses tipus, samuti hüpertoonia põhjustatud surmades. Mis on selle taga? Mis toimub meie rahva hinges, et me ennast nii fataalsel moel uimastada püüame? Kas on võimalik, et see on tingitud meeleheitlikust soovist vaigistada oma südant? Millist ohtu saab meeleheitel inimesele kujutada keegi, kes aitab tal leida hea põhjuse ennast mitte mürgitada ning oma närve ja südant säästa?

Milliseid muutusi maailm ja ühiskond säilimiseks vajavad?

Eelkõige mõistmist, sallimist, andestamist ja koostööd. Arusaamist sellest, mida tähendab olla keskmes. Selleks peaksime vaatama üle oma inimkäsituse. Täna oleme oma vaatega inimesele endiselt Newtoni, Descartes’i ja Darwini mehhanistlikus maailmas ehk XVII sajandis. Vaja on holistilist ja humanistlikku vaadet inimesele kui tervikule. Hing, vaim ja energeetika võiksid leida oma koha selles käsituses. Vajame haridussüsteemi, mis aitab mõista, et meie tunnetel on suurem tähtsus, kui oleme seni arvanud.

TimeWaver on oma ajast ees. Mida ta täpsemalt teeb?

TimeWaver aitab kõigepealt aru saada energeetilisest seisundist. Aluseks on võetud seitsme põhilise energiakeskuse kontseptsioon. Masin aitab hinnata, kui tasakaalus on hetkel üks või teine energiakese, kas see on kaldu kontrolli või kaose poole. Hüpoteetiliselt on võimalik 100 protsenti mõlemale poole kalduda. Kui me läheme sügavuti ja selgub, et miski on kaldes, keskmest väljapoole nihkunud, siis me saame vaadata, mis on see konkreetne psühhosomaatiline probleem, millest on kõrvalekalle tekkinud.

Ja sealt edasi tekivad teatud võimalused seda lahendada?

Jah, kvantfüüsiline põhimõte ütleb seda, et vaatleja mõjutab protsessi. Juba sel hetkel, kui me info pärimiseks välja loome, juba korrastamegi seda välja. TimeWaveri ülesanne ongi aidata inimese tähelepanu ja fookus keskmesse tagasi viia. Sportlane enamasti teab, mida tähendab fookuse hoidmine, pühendumine ja keskendumine stardi hetkel. Minu parimad praktikad seostuvad inimestega, kes on teinud või teevad sporti ja kes oskavad väga hästi oma fookust hoida. Nad kontrollivad regulaarselt, kas otsused tulevad peast või südamest, kas need mõtted teenivad teda, kas need loovad hea tunde või tekitavad hoopis stressi. Seejärel nad korrastavad teatud tehnikatega omi mõtteid. Nad on praktiliselt kogu aeg oma probleemi tekke algpõhjuste juures ja seetõttu võimelised väga kiireteks lahendusteks. See kõik, mis ma räägin, on lihtsustatud, aga see annab üldvaate sellest, mida me teeme.

Eestis olete te tegutsenud vähe aega. Milline on maailma praktika? Kus on TimeWaver kõige rohkem tulemusi andnud?

Eestis oleme tegutsenud ainult kaks aastat, aga see-eest hästi intensiivselt. Naljaga öeldes ööpäev läbi, sest meil on tänase päevaga ligi 700 klienti, kes on ennast TimeWaveri hoolde usaldanud. Masina loomisega alustati Saksamaal umbes 15 aastat tagasi, 8−9 aasta eest loodi esimene masin. See on tänaseni olemas ja täidab edukalt oma ülesandeid. Saksa kultuuriruumis on inimkäsitlus meie omast avaram ja sealt sai omal ajal alguse nn Bildung õppekava, mis keskendub rohkem protsessile kui tulemusele. Angloameerikalikus kultuuriruumis, kuhu täna ka Eesti kuulub, on olulised tulemus ja kontroll, Bildung’is aga protsess ja suhte kvaliteet. Selles on palju sarnast tuule ja vee õpetusega, mis oli Eestis aastatuhandeid kultuuri lahutamatu osa ja mis on vääriline analoog Hiina feng shui’le (mis muuseas tähendab samuti „tuul ja vesi”). TimeWaverit on viimastel aastatel aktiivselt kasutatud just Saksa kultuuriruumis, kuid levib juba üsna kiiresti üle maailma. Samas on oluline teada, et TimeWaver ei ole ainuke infoväljal toimetav abivahend. Tõsiseid konkurente on vähemalt 4−5.

Kui inimene tunneb, et tema elus on midagi, mis vajaks nüüd ja kohe muutmist, ta tahab võtta vastutuse, siis pakutavaid teraapiaid on praegu mustmiljon. Miks võiks ennast usaldada just teie kätesse?

TimeWaver on tööriist, vahend ja seda on oluline mõista. Siin on tähtis inimene, kes sellega töötab. Selle seadme terapeut ei ole valgustunu või valgus, ta on aken, mis valguse läbi laseb, inimene, kes vahendab informatsiooni. Oluline on, et see inimene oma egoga kenasti hakkama saaks. Peenhäälestamine on ülioluline ja mentori või terapeudi pidev töö iseendaga kuulub TimeWaveri kohustuslikku õppeprogrammi. Kui keegi otsib abi, siis ta ei lähe TimeWaveri, vaid selle inimese juurde, kes selle masinaga töötab. Täna töötab meil Eestis TimeWaveriga viis terapeuti ja me oleme inimestega suheldes üsna erinevad, kuna taust on erinev. Kui inimene tunneb, et midagi on läinud valesti ja ta ei saa enam oma jõududega hakkama, ta on proovinud erinevaid tehnikaid ja on aru saanud, et vajab olulise otsuse tegemiseks lisainformatsiooni, siis kasutame TimeWaveri abi ja toome selle isikuga seonduva info väljalt esile. Kui inimene tahab vaadata peeglisse, otsa enda elukäiku mõjutavale informatsioonile, siis võib see protsess olla üsna ebamugav, sest kaevab lahti asju, mis on maetud sügavale isiklike kultuurikihtide alla. Valulävi peab olema üsna kõrge. Selline inimene võib tulla meie juurde ja valida terapeudi, kellega ta usaldab koos kaevata ning piltlikult öeldes oma alateadvusele kompuutertomograafiat teha.

Kui keskmes te ise olete ja milliseid muudatusi olete TimeWaveri abiga endas teinud?

Ma olen üsna sakiline ja siis jälle mingitel perioodidel väga keskmes. Olen aru saanud, et kui oled väga keskmes, siis on oodata uut suurt muutust. Kellelegi ei anta rohkem kanda, kui ta kanda jaksab. Kui inimene on keskmes, siis ta kandevõime on väga suur. Minu puhul on reegel, et kui pilt läheb väga heaks, siis vaatan hoolega, kust see matakas tuleb. Täna oskan enamasti juba ka aimata, mis suunast uus koorem tuleb. See ei tule siis enam ootamatult. No ja kui tuleb ootamatult, siis on jälle keerulisem periood, kus ma olen oma energiatega harali ning püüan ennast kokku võtta ja toimivat fookust leida. Mulle endale on olnud kõige rohkem abi andestamisest. Olen hiidlane ja seega jonnakas ning saanud sellepärast elult korralikult nuhelda. Võime andestada on mulle väga oluline ja TimeWaver on mul aidanud olla valmis olukordadeks, kus minu elus juhtuvad asjad, mille andestamine on varemalt tundunud pea võimatu. TimeWaver on mulle olnud suureks abiks, aidanud mul olla tasakaalus ning vaadata nn keerulisi inimesi ja olukordi lihtsalt kui sõnumitoojat, andestada ning olla neile tänulik.

Rohkem infot TimeWaveri kohta leiab SIIT!

Monika Kuzmina, Jüri Kukk