TERVE TERVIS! Karl Nieleri kõlakausid panevad inimese sisemiselt vaikuses helisema
Saade “Terve tervis” ja saatejuht Riina Reiman tutvustavad Eestist pärit muusikut Karl Nielerit, kes elab küll Saksamaal, kuid eelseisval kolmapäeval ja neljapäeval annab Taevas ja Maa Keskuses helisevate kausside kontserdi “Sild vaikusesse”, kusjuures teeb ta päev hiljem ka individuaalseansse.
Elukutseline orkestrimuusik Karl Nieler alustab tänusõnadega oma vanematele, oma kodumaale ja Tallinnale, kus on tema sõnul võimalik ruttu igale poole minna. Mis aga puutub tema muusikukarjääri, siis on ta mänginud viiulit ja mitmeid puhkpille ansamblis Piiberid, seejärel tulid Linnamuusikud keskaegse barokkmuusikaga ning ta on õppinud, fagotti, saksofoni ja trompetit.
“15-aastaselt avanes mul võimalus kuulata Ravi Shankari muusikat, mis jäi minusse kuskile pidama,” toob muusik välja ühe nüansi. 10-aastasena sattus Karl Nieler õppima ja elama Prantsusmaale, veel kümne aasta pärast aga Saksamaale, kus ta viis lõpule magistriõpingud ning hakkas tööle Müncheni föderaalpolitsei puhkpilliorkestris soolofagotina. Selle kõrval esineb ta väga paljudes orkestrites Saksamaalt, Austriast ja Šveitsist Austraaliani välja.
“Ühes Müncheni poes avastasin enda jaoks suured kõlakausid,” meenutab Karl Nieler. “Kõla ajas peavalud ära ja ma hakkasin mõtlema võngete ja vibratsioonide peale. Üks asi on mängida suures orkestris Mahlerit või Haydni “Loomist”, teine asi, aga see, kuhu viivad kõik võnked, miline on sisemine pill meie sees.”
Muusiku sõnutsi on meie sisemiseks pilliks süda, mis teeb üks-üks-üks, meie veri ja hingamine on laul, millel pole konkreetset positsiooni ja need kaks on meis alati paralleelselt eksisteerinud. “Võnked on midagi erilist, sest läbi õhu levides masseerivad nad inimese keharakke,” räägib ta. “Kontserdid ja helimassaažid, mida ma teen, toovad inimesi stressist välja.”
Karl Nieler ütleb, et inimese psüühika ei ole tänapäeval enam 2-3-korruseline maja, vaid on juba pilvelõhkuja, kus on meeletult palju head ja halba, minevikku ja tulevikuplaane. “Inimesed lähevad vahel nii tupikusse, et nad ei jõua kontsertidele või kui tulevad, ei suuda seda nautida. See on vapustav, kuulata Mozartit, Brahmsi, Mahlerit, selles on temaatikat, peitmotiive, ajastut, orkestrikontserdid avavad ju ukse kuhugi teispoolsusesse või iseendasse ja kui väga-väga aktiivselt kuulad, tulevad pisarad silma —aga vahel ei suuda inimesed seda vastu võtta.”
Kui aga rääkida sisemisest pillist, siis muusiku sõnul on lisaks tavapärasele rütmile selles kõikvõimalikke taktimõõtusid ja erilisi mustreid, ja ürgseim asi meis ongi südamelöögid, millest on välja kasvanud laul, šamaanitrummi kõla, loitsud ja joigud. “Kõlakausid aga on nagu ema hällilaul, aga veel aeglasem. Seal toimub nagu rünnak — pummmm… — ja heli hajub meeletult kaua,” kirjeldab ta. “Kõigepealt märkasin ma, et see on mulle hea, siis tegin sõprade ringis lihtsalt niisama kontserte, siis sooviti neilt minult edasi ja nii see asi käib — Eesti on nii väike, eestlane teab, mis on hea ja soovitab edasi.”
Karl Nieler alustas 2012. aastal kõigest ühe kolmekilose kausiga, mis sai tema kaaslaseks esimeseks kuueks kuuks. “Muretsesin sinna juurde veel kvindi ja olin täiesti ehmunud, kui hästi need pillid kokku häälestusid — professionaali kõrv kuuleb, kui professionaalne kõla see on,” jutustab muusik. “Kui see kvint tekkis, tekkisid kõrvale ka teised noodid. See on relatiivne, sest ühel kausil on tavaliselt üks põhitoon ja on ka ülemhelid, kusjuures üks ülemheli on väga hästi kuuldav, kahe ülemheli tekkeks oleneb kõik sellest, millega kaussi lüüa.”
Muusik kasvatas kaks aastat tasapisi oma kausside peret ja algusaegadel nimetas seda Himaalaja helipalsamiks ja seda võib ka Youtube`st leida. “Hiljem andsin nimeks Ürgheli ruum”, sest see viib meid nulli, toob keha aeglasemasse temposse,” seletab ta. “Selles pole midagi nõiduslikku, see on väga praktiline asi.” Siinkohal lisab Karl Nieler, et kõlamassaaž pole ravi, see kuulub lõdvestuse ja keharaku tasandil massaaži juurde. Samas võib tekkiv impulss nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil mingid blokeeringud lahti lüüa.
Iga seanss on nagu looming, mis tekib lähtuvalt sisetundest ja kliendi hetkeseisust. “See on improvisatsioon ja suuremaks ma seda helikonstellatsiooni ei ajaks,” räägib Karl Nieler. “Seal on umbes 30 kaussi, 6 Tiibeti kloostrikellukest ja 9 simblit, mis isegi häälestuvad kaussidega ja see oli mulle üllatus.”
On inimesi, kellele ei meeldi, kui neid massaaži käigus puudutatakse, ja samas on ka neid, kes tahavad kontakti. Helimassaaži saab teha nii kausse inimese keha ümber kui ka tema kehale pannes. Kui kauss pole keha peal, siis on tugevalt tuntav läbi õhu tulev võnge.
Karl Nieler jutustab, et Saksamaal on saunad, kus meister kõnnib kausi ja nuiaga inimeste eest läbi ja selle kõla paneb saunalised kiiremini higistama. “Selles pole midagi esoteerilist, ma tundsin ise samuti kõdi ja hakkasin higistama,” meenutab muusik. Mis aga puutub tema kontserti, siis see toimub kolmapäeval, 24. augustil kell 18 Taevas ja Maa Keskuses ning kel tekib sügavam huvi, see saab järgmisel päeval individuaalset massaaži võtta, kuid sellele peab kindlasti ennast registreerima. Tulla võib ka kahekesi koos sõbraga.
Ja nagu ikka, tegi Karl Nieleri helimassaaži läbi ka portaali GoodNews peatoimetaja Monika Kuzmina, sest heade uudiste kanali tüdrukud tahavad kõike omal nahal järgi proovida. Tema muljed on siis järgmised: “Võnked, mida kausid endasi andsid, oli väga hästi tajutavad, justkui ergutavad ja rahustavad samal ajal. Kuna see oli esimene kord, kui näidisprotsessis helimassaažiga kokku puutusin ning sel korral jäi katsetus ka suhteliselt lühikeseks, siis on keeruline teha katsetusest mingeid järeldusi, kuid huvi tekitas teema siiski ning jäi soov kunagi proovida läbi teha ka terve massaažiprotsess.”
Rohkem infot leiab Taevas ja Maa keskuse kodulehelt.
VAATA VIDEOT!
Jüri Kukk
