Terapeut Liis Kuurme: iga inimene vajab elamiseks armastust ja hoolimist

Terapeut Liis Kuurme ütleb, et möödunudkevadine kriis mõjus paljudele inimestele väga raskelt. Etteootavas sügises kangastub enamasti inimestele aga pime aeg, mis tekitab ja süvendab veelgi muremõtteid. Paraku on näha, et nö sügavast august ja masendusest, depressioonist pole seni välja veel tuldudki. Õnneks on olnud siiski suvi ja head ilmad, valgus ja soojus, mis on parandanud oluliselt enesetunnet. Samas aga peab nentima, et august välja tulla, vajab inimene tuge ja armastust. Miks mitte võttagi siis seekord see sügis ja pimenev aeg vastupidiselt – kui võimalus aeg korrakski maha võtta.

Inimene vajab elus olemiseks sügavat rahulolu iseenda suhtes, armastusetunde kogemist ja tunnet, et ta on siia maailma oodatud

Tihtipeale ei märkagi lähedased, kui inimene enesetapumõtteid mõtleb. “See on enamasti seepärast, et praeguses infomüras, kus me oleme põhilise aja, oleme läinud endasse tõmbumise teed. Me ei märka selle müra sees enam inimest. Ammugi siis ei märka me sümptomeid. Paraku on inimene selle tohutu müra sees pannud endale ka piisavalt korralikud läbipaistmatud maskid ette ning nende maskide taha enam ei näegi,” selgitab Liis.

Raskemat sorti depressiooni puhul kaob Liisi sõnul ära põhjus hommikul ärgata. “Sellega on meie inimestel olnud väga pikki aastaid probleeme ning tendents näitab kahjuks tõusulainel,” räägib ta. Ka globaalses mõttes oleme olnud rahvusena esirinnas aastaid suitsiidide arvukuse osas.

„Kui nüüd mõelda, mis on see kõige esimene samm, kuidas tuvastada inimesel suitsiidsete mõtete olemasolu, pole see mitte see, et ootame aga märke ja sümptomeid, et tegutseda. Pigem peaksime kõik hakkama mõtlema selle peale, kuidas üleüldises ühiskonna kontekstis inimest rohkem märkaks just tervikuna. Ja seda koguaeg, mitte vaid kriisi- ning kõrgema taseme stressiolukordades.“

Liisi sõnul on meil sünnipäraselt kõigil vajadus olla armastatud ning sellega on ka võimalik inimene sellest mustast august välja tõmmata. “See armastuse, hoolivuse ja hoitud tunne on tegelikult see, mida inimene väga vajab selleks, et elada,” räägib ta.

Pime aeg pakub võimalust puhata

Tihtipeale seostub pimedam ja sügisene aeg inimestele depressiivse ja kurva ajaga. “Iseäranis viimaste aastate jooksul olen aga ise väga palju kogenud ja õppinud, et oleme üks osa loodusest ja loodusel on omad tsüklid,” räägib Liis. Loodus vajab pärast pikka ja viljakat aega puhkust ning sügist tasub võtta samuti hoopis puhkehetkena.

“See võiks inimeste jaoks pigem seostuda puhkehetkega. Näiteks november on traditsioonide kohaselt nimetatud hingedekuuks. Ma soovitan seda seostada just võimalusega natuke hingata, sest hingamine ja hing on ju väga sarnased,” räägib terapeut. “Hingake palun, puhake ja tehke rohkem sisekaemust, vaadake, mis teie sees on, saage iseendaga rohkem kontakti.”

Kriis mõjus karmilt

Koroonaviirus on Liisi sõnul mõjunud inimestele väga karmilt ning mõjutas absoluutselt kõiki. Tema sõnul tundsid väga paljud inimesed, et nad ei saa enam aru, kes nad üldse on ja miks nad elavad ning kas see elu on üldse see, mida nad tahavad. “Selle kõige taustal on lisaks ka hirmud, ärevused ja kõik muu, mis sellega kaasas käib,” räägib ta.

Ka tal endal on viimastel kuudel olnud kokkupuudet inimestega, kes otsustasid lõpetada oma elu. “Mis neid sellesse seisu viib, ikka globaalne mure: koroonaviirus ja isolatsioon – paljud inimesed kaotasid absoluutselt kõik. Sisuliselt päevadega, võib-olla tundidega kaotad oma pere, kaotad oma töö ja sissetuleku, lõigatakse elust ära ja kaotad ka oma kodu,” räägib ta.

Hullemaks teeb olukorra ka see, kui keegi lähedastest ja sõpradest ei suuda sulle abi pakkuda ja toeks olla, sest ka nemad on sarnases olukorras ja igaüks justkui võitleb oma elu eest, et ellu jääda. “Siinkohal oli näha, kuidas antud olukorras  kadusid ära üleüldised illusioonid, et oleme üksteisele toeks. Pigem väljendus mingi eriline ürgne ellujäämisinstinkt, igaüks enda eest,” räägib Liis.

Esimene samm on märgata iseennast

Küll aga on ka väikseid asju, mida saab inimene ise teha, et hakata end ja oma elu taas armastama ja väärtustama. “Kõige olulisem või esimene samm on hakata märkama iseennast ja just nimelt märkama, mis minu sees toimub, mitte vaatlema seda, et kas minu kõrval on keegi inimene, keda ma saan armastada või kuidas ma olen hea ema, kuidas ma olen hea naine/mees jne. Pigem vaata seda, kes mina olen, kuidas mina tunnen ennast seesmiselt ja mis mind teeb rahulolematuks? Pööra oma tähelepanu fookus kõigepealt enda sisse ja võib-olla sa leiad sealt midagi sellist, mis on sulle nii suur positiivne üllatus, et see lööb justkui vaiba jalge alt ära ja vaid imestad, et ma ei teadnudki, et ma olen nendeks asjadeks võimeline või et minu sees on üldse sellised asjad olemas,” räägib Liis. „See fookuse hoidmine endas on see, mis tõstab sagedust ja enesetunnet. See paneb sind vaatama ja suhtuma iseendasse iga päev vähemalt millimeetri võrra natuke teise pilguga. Kui sa vaid annad endale võimaluse ja selle esimese sammu teed ära, hakkavad asjad arenema.”

Kõige olulisem või esimene samm on hakata märkama iseennast.