Targaks ilma kannatusteta

Inimesed on oma sarnasuses väga erinevad.
Ühed räägivad: “Mina muretsen kõige pärast ja mulle läheb kõik südamesse.”

Mida see tähendab? Mure on hirm, südames elavad süütunded. See tähendab, et see inimene kardab kõige pärast ja tunneb end süüdi, et ei ole hirmutavast vabanenud ehk oma halbu mõtteid endast vabastanud.

Teine äärmus räägib: “Mina lasen kõik kõrvust mööda, midagi ei ole vaja südamesse võtta.”

Esimesed täituvad negatiivsusest, kannatavad, aga samal ajal õpivad elu. Teised ei kannata, aga ei õpi ka midagi.

Kuidas teha nii, et ei kannata, aga saad targaks?

Kujutage ette, et te olete sõel. Mitte mingi vana mõlkis aukudega kopsik, vaid ilus uus peente kapronniitidega sõel, millest kõik läbi läheb. Teie poole tuiskab pöörane viha. Ta tormab teist läbi, te õppisite teda tundma, saite targaks, aga kui sõela sisse vaatate, siis seal ei ole midagi. Proovige olla selline sõel. Ükskõik missugune halb mõte tuleviku suunas või halb meenutus minevikust – laske nad sel kombel endast läbi. Oskamatusest võite alguses halva siiski endasse jätta, siis tunnete vastavas kohas rõhuvat halba tunnet, mis ei taha enam ära minna. Siis rääkige temaga, paluge temalt andeks, et ei osanud teda vabalt endast läbi voolata lasta. Paluge kehalt andeks ja proovige uuesti. Mõtestage lahti see õppetund, sest ta ei vaeva teid ilmaasjata.

Harjutades suudate varsti kõike halba endast rõõmuga läbi lasta. Enam ei ole teil vaja enda säästmise huvides halvast eemale hoida või jalga lasta. Enam  ei blokeeri te end kaitsva energeetilise seinaga, nagu sageli õpetatakse, mõistmata, et selline sein toimib nagu kõike kõrvust möödalaskja kavalus.

Usaldage enda tundeid, nad ei valeta

Peatuge hetkeks ja tunnetage oma kaela, turja, õlgu. On seal hea või halb tunne?
Kui on halb, siis on teis rahulolematus iseendaga. Proovige seda endast läbi voolama panna. Rahulolematuses iseendaga sisaldub nii süütunne, hirm kui ka süüdistamise viha.

Rahulolematus iseendaga tähendab oskamatust suhelda iseendaga, mõista iseenda tõelisi vajadusi, oskamatus oma elu korraldada.

Kes ei mõista iseennast, see ei mõista kindlasti ka teisi

Rahulolematus iseendaga koguneb teie suhtlemistšakra selgmisele poolele. Ta näitab, et te ei oska ega taha suhelda iseendaga ega teistega.

Mis on suhtlemine? 

Suhtlemine on tingimusteta armastus.

Aga kuidas räägivad inimesed? Nad ütlevad: “Ma armastan sind, sa oled nii hea.” Aga kui ei ole hea, või vahel ei ole hea? Selline tingimustega armastus ei olegi armastus. Armastusväärset armastada on kerge, sest temas on niigi armastus.

Elu on õppimine läbi selle halva, mis on inimese teele tulnud. Ta on halb seepärast, et temas ei ole armastust. Selle inimese teel on ta seepärast, et ta vajab just nimelt selle inimese armastust, et heaks muutudes anda talle elu õppetund.

See, kes halva on heaks teinud, on ise vaimus kasvanud, sest ta on armastuse endast välja voolama pannud. Mida kiiremini voolab inimesest armastus, seda väärikam on inimene. Iga halb eluteel on tegelikult inimesele vajalik halb. Eluteel on väga erinevat halba – mõte, olukord, sündmus, tegu, inimene, kollektiiv, tervis jne. Kõik nad tulevad midagi õpetama. Mida, seda peab igaüks ise mõistma.

Ühelgi juhul ei tule eluteel kohatav halb teiste halba tõestama, vaid teiste halva kaudu teie veale tähelepanu juhtima.

See, kes ei oska tingimusteta armastada iseenda vigu, kuidas oskab ta armastada teisi?

Aga mis on armastus?

Sõprus, kiindumine, armumine, kirg, seks, hoolitsemine, muretsemine, truudus, kooselu – palju arvamusi, aga ükski neist ei ole armastus.

Tundepuhanguid on palju, aga tunne on üksainus – armastus.

Igale emotsioonile on seletus, aga armastust ei ole keegi osanud defineerida, sest emotsioonide väljendajaks on sõnad, aga tunnete väljendajaks on vaikimine.

Armastus on vaikimine. Armastus annab inimesele hingerahu ja sõnu polegi vaja.

Te tunnete armastuse ära, kui kulutate mõned minutid näiteks hommikusele lahkuminemise kallistusele. Hetk vaikivat teineteise embuses seismist ja teineteisele selle sooja tunde andmist – ning te tunnete, et teil on hea. Vaikiv silmavaatamine ja teise sügavale peitunud helluse äratundmine – ning veel parem hakkas. Enam polegi tööle jooksmine kõige tähtsam. Olete tundnud andmise õnne. On tekkinud vajadus seda tunnet tunda veel ja veel. Andes olete saanud. See päev on teil parem päev. Töö sujub ja õhtul on koduteel tiivad. Armastus ootab kodus.

Kõige rohkem aetakse armastust segi seksiga. Eriti saavad selle läbi haiget noored ja kogenematud, sest nende vanemad pole lastega kunagi ei armastusest ega seksist rääkinud. Vanematel on oma valehäbile kohe õigustus – ei oska isegi. Õppima siia ilma tulemegi. Kui oskaksime, siis meid praegu siin poleks. Kui me oma oskamatust ka lastele tunnistaksime ja oma vähestki oskust avaldaksime, siis saaks lapsed selle läbi targemaks. Vanem, kes lapsele tunnistab, et abikaasa teda oma teoga küll vihastas, aga armas on ta ikkagi, kasvõi selle pärast, mis on nooruses olnud, annab lapsele mõtlemisainet. Tavaliselt hakkab vihane täiskasvanu vihkama ühes vaenlaseks kujunenud abikaasaga nii seksi kui ka armastust.

Ei teata, et kellel on hingearmastus esiplaanil, selle seksuaalkontaktid on harvad, aga naudingurohked.

Kes hingearmastust tähtsustada ei oska, selle seksuaalne aktiivsus võib hulluseks minna, aga naudingud jäävad tulemata.

Paluge oma kuhjunud rahulolematuse käest andeks, et ei ole teda varem vabaks lasknud, paluge oma suhtlemistšakralt, eriti tema selgmiselt poolelt, kaelalt ja turjalt oma viga andeks ja paluge ka pealt andeks, et olete armastuse voolu südamest pähe sellega blokeerinud ja pea on seepärast pidanud kannatama.

Teie migreen või muu haigus peas viitavad oskamatusele õigest kohast häda põhjust otsida. Pea näitab õige koha kätte, temas on aju, millest saab alguse vale mõtlemine. Kui rahulolematus iseendaga on vabanenud, siis ei kurna te end tööga üle, et siis ahastades öelda: “Ma ei taha midagi, ma ei taha elada!”

Andestusega vabaneb keha kiht-kihilt negatiivsusest. Iga vabanemine toob muutuse harjumuspärasesse ellu, millega peab kohanema. Ärge kiirustage, varuge püsivust ja te saate rõõmu tunda. Kes kiirustab, see peab kiirustamise kriisi taluma.

Tuuli Mäemat