Simone Veil – naine, kes uskus, et rahu ja õigluse eest on mõtet võidelda!
Elena Favilli ja Francesca Cavallo “Unejutud mässumeelsetele tüdrukutele 2” koosneb sajast unejutust, mis räägivad erakordsetest naistest.
„Unejutud mässumeelsetele tüdrukutele 2“ on järg sensatsioonilisele menukile, mis innustas tüdrukuid üle kogu maailma suuremalt unistama, kõrgemaid eesmärke seadma ja nende nimel tõsiselt võitlema. Unejuttude kangelased on naised alates Nofretest kuni Beyoncèni ning Rosalind Franklinist kuni J. K. Rowlingini. Siit leiab kuningannasid ja aktiviste, baleriine ja advokaate, piraate ja arvutiteadlasi, astronaute ja leiutajaid, kelle proovikive täis elutee näitab ühtlasi meid ümbritsevaid imelisi võimalusi.
Soov ebaõiglusega võidelda
Raamatus kirjutavad autorid inspireeriva loo Simone Veilist, kes oli Prantsusmaa advokaat ja poliitik. Simone ei saanud aru, miks peetakse sõda. „Miks üks riik tahab teist rünnata?” küsis ta. Ta oli juudisoost ja elas üle Teise maailmasõja, mis oli üks vägivaldsemaid ajaloos. Kahjuks saadeti teised tema pereliikmed kõik koonduslaagrisse. Simone kaotas nii ema, isa kui ka venna.
Ta oli näinud kohutavalt palju kriipivat ebaõiglust, mis tekitas temas tugeva soovi selle vastu midagi ette võtta. Ta õppis juurat ja temast sai Prantsusmaal kohtunik.
Simone abiellus mehega, kes töötas aeronautika vallas. Ühel päeval tuli nende juurde koju Prantsusmaa president, et uurida Simone abikaasalt, kas ta ei tahaks valitsusega ühineda. Külaskäigu lõpuks aga pakuti tööd hoopis Simonele – temast sai tervishoiuminister.
Kui Prantsusmaa ja teised riigid otsustasid Euroopa Liiduks ühineda, siis kandideeris Simone Euroopa Parlamendi liikmeks. Ta võitis ja temast sai europarlamendi esimene president. “Euroopa saatus ja vaba maailma tulevik on täielikult meie kätes,” on Simone Veil öelnud.
Sõda ei lahenda midagi
Presidendina keskendus Simone rahvaste lepitamisele, isegi kui see tähendas koostööd Saksamaaga, kelle natsirežiim oli tema rahvale kunagi nii palju haiget teinud. Aga ta teadis, et sõda ei lahenda kunagi midagi. Ta uskus, et rahu ja õigluse eest on mõtet võidelda. Simone’i meelest põhineb Euroopa unistus just sellel ideel ning ta pühendas kogu elu selle saavutamisele.
„Juba ainuüksi mõte sõjast oli minu jaoks hirmus,” ütles Simone Veil omal ajal ajakirjanikele. „Ainus võimalus oli rahu leida.”
Ainus võimalus oli rahu leida.
Raamat, mis võiks kuuluda iga naise raamatukogusse. Raamatu saab tellida Rahva Raamatu e-poest!