SEKS, ARMASTUS JA IHA KUULSUSE JÄRELE I Millistele stiimulitele meie teadvus kõige enam reageerib?
Raamat “Mõtlemist muutes rikkaks” on 25 aastase uurimuse ning Napoleon Hillí poolt läbiviidud 500 eelmise sajandi alguse edukaima inimese intervjuu tulemus.
Mis on see saladus, mis aitab ühel sammuda õnnestumiselt õnnestumisele, saavutada eesmärke, mitmekordistada õnne ja jõukust, samal ajal teine ei jõua kunagi unistamisest kaugemale? Mis on see saladus, mis annab ühele võimsa sisemise jõu, kuid teise muudab saamatuks? Mis aitab ühel leida lahendused probleemidele, kuid teine rabeleb ja lõpetab eikuskil?
Selles ajatus klassikas avaldab raamatu autor saladused, mis on olnud edukate inimeste saavutuste põhjusteks. Raamatu “Mõtlemist muutes rikkaks” iga peatükk räägib saladustest, mis on praktikas ära proovitud ning rikkaks teinud tuhandeid inimesi erinevatest eluvaldkondadest. See raamat pakub lugejale järeleproovitud rikastumise kava. Raamatust leiab lihtsad, kuid samas toimivad põhimõtted, mis on esitatud süsteemselt, kergesti loetavalt ja terviklikult, aitavad ning suunavad teid eesmärkide saavutamiseni.
Heade uudiste portaal avaldab raamatust katkendi.
Kümme teadvuse stiimulit
Inimteadvus reageerib stiimulitele, mis võivad teda häälestada kõrgsageduslikele võngetele, mida tunneme kui entusiasmi, loovat kujutlusvõimet, tugevat ihaldust jms. Stiimulid, millele teadvus kõige enam reageerib, on järgmised:
- Seksuaalse väljenduse ihaldus
- Armastus
- Põletav ihaldus kuulsuse, võimu, finantskasu või raha järele 4. Muusika
- Sõprus samast või erinevast soost inimeste vahel
- Ajutrust, mis on kahe või enama vaimse ja materiaalse täiustumise poole püüdleva inimese harmooniline koostöö
- Ühised kannatused, näiteks sellised, mida elavad läbi vaevatud (rõhutud) inimesed
- Autosugestioon
- Hirm
- Narkootikumid ja alkohol
Inimteadvus reageerib stiimulitele, mis võivad teda häälestada kõrgsageduslikele võngetele.
Esitatud stiimulitest kaheksa on kaasa sündinud ja konstruktiivsed, kaks on destruktiivsed. See loend on esitatud sellepärast, et saaksite teadvuse stimuleerimise allikaid ise võrrelda. Sellest võrdlusest võite kohe järeldada, et suguinstinkt on igas mõttes kõige intensiivsem ja võimsam teadvuse stiimul.
Keegi tarkpea on öelnud, et geenius on inimene, kes “kannab pikki juukseid, sööb imelikke toite, elab üksi ja on pilgete märklauaks”. Parem geeniuse määratlus kõlab nii: „Inimene, kes on avastanud, kuidas suurendada mõtte intensiivsust sellisel määral, et võib vabalt suhelda niisuguse teadmisteallikaga, mis on kättesaamatu tavalise mõttetasandi kaudu.”
Mõtlev inimene küsib kohe, kuidas saab inimene suhelda niisuguse teadmisteallikaga, mis on tavalisele mõistusele kättesaamatu.
Järgmine küsimus on niisugune: kas on teada ainult geeniustele kättesaadavad teadmisteallikad? Kui see on tõsi, mis allikad need siis on ja kuidas on nendeni võimalik jõuda?
Raamatus esitatakse tõestused, mille õigsust saab ise läbi katsetamise kontrollida. Nii vastab autor ka mõlemale küsimusele.
Geniaalsus areneb kuuenda meele kaudu
Kuuenda meele olemasolu on kindlalt tõestatud. See meel on loov kujutlusvõime. Enamik inimesi ei kasuta seda võimet oma elus iialgi. Kui nad seda teevadki, siis täiesti juhuslikult. Üsna vähe inimesi rakendab loovat kujutlusvõimet teadlikult, varem läbimõeldud eesmärgil. Need, kes kasutavad seda võimet teadlikult ja mõistavad tema funktsioone, on geeniused.
Loov kujutlusvõime on sillaks piiratud inimteadvuse ja Piiritu Mõistuse vahel. Kõik niinimetatud ilmutused, millest räägitakse religioonis, ning kõik avastused saavad teoks tänu loovale kujutlusvõimele.
Need, kes kasutavad loovat kujutlusvõimet teadlikult ja mõistavad tema funktsioone, on geeniused.
